Suur ämber / Big fail

Jälle kanadest, siis Tuulist ja siis manalateest.

Hea lugeja kui sa nüüd juurdled endamisi, et milline jabur tähtsuseärjekord: kõigepealt pudulojused, siis laps ja alles siis kadunuke! Ütlen sulle ausalt et JAH, selline on minu mõjuspõhjuste jada.

Võtsime eelmisel pühapäeval 5 kana ja kuke. Mune langeb õnneks nagu tähti augustiööl :)

https://soundcloud.com/kaire-nurk/raadio-maria-augusti

Tänaseks olen korjanud 19 muna.

Aga süües kasvab isu.

Seega lugesin Maalehest, et Kunda Turul on reedel noorkanade müük. Sõitsime Tuuliga kohale ja ma ostsin ÜHE noorkana. See kanamüügimees vaatas mind nagu totakat. mis mõttes ÜHE kana ostategi!

JA EKS MA OLENGI TOTAKAS, LOE EDASI!

Kuidas võib üks pidada ennast kodulinnupidajaks kui ta on ainult ühe linnukasvatusega seotud bakatöö läbi sirvinud?

A mis ma ikka halan, aina hullemaks läheb. 

Kanaaedikul on nii suure  auguga võrk, et see uustulnuk pani läbi silmuse kohe ajama.

Me Tuuliga püüdsime ta muidugi  kinni ja majutasime Milo puuri,

Tuuli pani talle nimeks "MUNE". Kuke ristis "TIGU"-ks

Lugesin linnufoorumist, et uustulnukad tuleb teiste sekka poetada õhtusel ajal kui nad juba tuduvad. Nii tegingi.

Täna hommikul tuli Simo vanaema Aili meile külla (mhmh, metsatöllu trummari ema)

Kõik oli üübervahva - jutustasime, sõime kooki ja jõime kohvi kuni  ühel hetkel hakkas õues tõmbleva Milo (taksilaadnetoode) klähvimine hellalt närvidele käima.

Saatsin Simo õue krantsi ära tooma ja siis oli päikseline päev pekkis.

Mu poeg jooksis tuppa, suured kaunid silmad pisaraist märjad, ise  vapustusest hullumas: 

"Seal on veri, seal on veri!"

Tormasin õue, aedikust väljas oli kana pea. Aediku sees aga jalgu siputav keha, mida teised kanad nokkisid.

Kutsusin isa.

Ise ei suutnud.
Vaene väike "Mune"!

Miloga oleme praegu tülis.

Pildil Tuuli kaks aastat tagasi

Tuuli oli kaks nädalat kodus haige ja ta ootas lasteaeda minemist vägaväga.
Esmaspäeva hommikul kui lõpuks minna lasti, riietas ennast vabatahtlikult, pesi hambad ja kõik muu.
Eile reedel, neli päeva hiljem on ivake jälle haige - turtsub ja köhib nonstop.

Mu vanatädi Saima lendas kaheteistkümnendal aprillil teispoolepilvi, kus teda juba ema-isa, õed ja vennad, ka minu emme ootab.
Mõnusat pidu Neile, koos väikse väet Munega (või lähevad linnud teise paradiisi?)

Õmblusmasinat oleks vaja hädasti, riided pudenevad seljast.

Vaene väike Jaak

Meie kanakarjas on üks linnuke, kel pole punast vohavat harja ega lokutit, ta ei mune. Veiko ristis ta Jaaguks. 
Jaak hoiab omaette ja saab teistelt nahutada. Kui teised koos kukega õue siblima-sööma-päiksevanne võtma tulevad, siis tema kössitab kuudinurgas. Ent kui ma ta välja kupatan, siis ikka sööb ja joob ka. Ometi tõime kõik 5 kana koos samast farmist. On ta haige?
Sama küsisin ka Linnukasvatajate foorumis. Seal arvati, et Jaak on oma arengus natuke vast maha jäänud, kui haige pole ja küll ta ikka munema  hakkab. A mõtle kui on haige, siis pean ta linnuparadiisi saatma ju :(
Kahju kaagutajast!  
(Lisan, et sain vahepeal targemaks: kana, kel pole munemisperiood pidigi olema väikse kahvatu harjaga, kui see vohama ja punetama hakkab on ka mune oodata)

Täna korjasin taas 3 muna. Rekord sündis eile kui mune oli 4.

Kõutsid tõestasid taaskord oma relevantsust. 

Fotol Ruudu sõjasaagiga. 

Kuna ma võitluse tunnistajaks ei olnud, siis ei julge ka kinnitada, et  hiireke on Ruudu püütud. 

Annan au mõlemale kassile!

Kolm aastat tagasi

olin töölähetuses Eesti Peakonsulaadis Peterburis. Jube kahtlane oli olla, nii kahtlane, et käisin apteegis ja voilaa - sain triibud. Suht kohe peale imelist uudist otsustasime  Tallinna üürikast loobuda ja maal täisväärtuslikku elu alustada.
Täna oleme Põdrusel, oma kodus, elanud  kuu aega vähem kui 2 aastat. Triibutekitaja ja elumuutja on 2,3a ja tema nimi on Tuuli. Tuulil on 14 aastane vend Simo.

Tuuli 1a5k

Milo on taksilaadne toode.

Õuekassid Ruudu ja Triibu on tublid hiirepüüdjad.

Kukega kanalast saame maitsvaid mune.

Suvitamas käib meil metstuvide paar. Pilt on tehtud eelmisel aastal, aga nad on juba kohal!

Täna on 15 aprill, minu armsa ema 62. sünniaastapäev.

Novot.

Hakkan jälle  blogima.

25.06.12 / Esimene päev / Sae eri

Veiko ostis kolm saagi,ühe mootoriga.Võtsime katuseakendele hinnapakkumise. Nüüd tuleb otsustada kas võtta Velux või Roto. Katus on mõõdetud.

Elutoa vaheseina võtsime maha.

Blossfeldi kalanhoe

Nimi: Blossfeldi kalanhoe , Kalanchoe blossfeldiana

Hooldamine:  Parim on hoida 16-18 kraadises kasvukeskkonnas. Talvel jahedamas, kuid mitte alla 10-15 kraadi. Puhkeperioodil ei vaja palju õhuniiskust.

Valgustaluvus:  Asetada valgesse kohta, kuid mitte ereda päikesevalguse kätte. Kui lehed värvuvad punaseks, annab taim märku liiga valgest keskkonnast. Alates septembrist 1,5 kuu vältel on soovitav pimendada keskkonda 9-10 tunnini õitsemise soodustamiseks. Pimendamiseks võib kasutada taime katmiseks suuremat potti või tõmmata tume kilekott peale.

Kastmine: Mõõdukalt, temperatuuri langedes vähem. Viltja kalanhoe puhul vältida vee sattumist lehtedele. Poti võib panna veega täidetud alusele seniks kuni õhumulle enam ei tule ja muld on läbi vettinud. Liigne vesi lasta ära valguda enne ümbrispotti tagasi panemist.

Ümberistutamine

Istutada tuleks igal kevadel pärast taime õitsemist. Soovitav on kasutada väikest potti ja liivasegust aiamulda (mitte happelist), mis on toitaineterikas ja viljakas. Lisada võib ka peenkruusa ja sõelmeid.

Paljundamine

Kalanhoe kasvatab lehtede servadesse taimed, millele tekivad juured. Neid võib eraldada peataimest ja istutada eraldi. Sõltuvalt liigist võib kõne alla tulla ladva- või varrepistikutega paljundamine.

Kahjurid ja haigused

Lehetäi ja viinamarja-kilptäi.

Õied: Blossfeldi kalanhoel on palju erineva õievärviga sorte (kollane, oranž, roosa, punane, purpurne ja valge ning nende kombinatsioonid). Õitseb aasta ringi, õie läbimõõt on 1 cm. õied paiknevad väikestes kobarates ning on torujad.

Tradeskantsia

 

Nimi: Tradeskantsia Tradescatia sp.

Hooldamine: Vähenõudlik lill, kasvab hästi nii jahedas kui ka soojas toas ilma puhkeperioodita terve aasta läbi. Märtsist septembrini vajab kord paari nädala tagant väetamist.

Valgustaluvus: Eelistab valget, kuid otsese päikese eest kaitstud suhteliselt kõrge õhuniiskusega kasvukohta. Vananeb kiiresti ja seega vajab ümberistutamise asemel hoopis võrsetest uuendamist.

Kastmine:  Jälgige tradeskantsia lehetippe: nii liigniiskuse kui veevähesuse korral muutuvad need pruunikaks. Kasta tuleb kasvupinnase pealmise kihi kuivamisel.

Õied: Õite värvitoon võib olla sinisest kuni valgeni ja peaaegu punaseni.

Diffenbahhia

Nimi: Diffenbahhia Diffenbachia sp.

Hooldamine: Märtsist septembrini väetatakse kaks korda kuus. Taim on mürgine ja võib esile kustuda allergilise reaktsiooni.

Valgustaluvus: Kasvuks sobib heledalt valgustatud ruum, kuid mitte ere päikesepaiste.

Kastmine:Kasta tuleks sooja pehme veega. Tervistavalt mõjuvad talle ka sagedased sooja veega piserdamised. Vajab normaalseks kasvuks ühtlaselt niisket mulda ja kõrget õhuniiskust. Puhkeperioodiks kastmine lõpetatakse.Kui lehtede servad muutuvad pruuniks, siis kannatab taim veepuuduse käes. Liigkuivas õhus tabandub kergesti kahjuritest.

Õitseb: Ei

Tups-rohtliilia

Nimi: Tups-rohtliilia Chlorophytum comosum

Hooldus: Lepib tavalise toatemperatuuriga (16-23C). Talub temperatuuri langust kuni 7C-ni.

Valgustaluvus: Kasvukoht valida valge, kuid vältida otsest päikest. Talub ka varjulisemat kohta, kuid liiga pimedas ei õitse ega anna tütartaimi. Kirjuleheline sort vajab rohkem valgust kui rohelise lehega.

Ümberistutamine - igal kevadel, pott valida mõõduka suurusega. Hästi kasvanud taim kergitab end mõnikord potist välja ja näitab sellega istutamise vajalikkust. Liiga kitsas potis võivad lehed kolletuma hakata.

Väetamine - kuigi taim võib aastaringi kasvada ka ilma väetiseta, annab väetamine taimele eriti lihava ja värske välimuse. Suvel väetada regulaarselt rohelistele toataimedele mõeldud väetisega kord kuus.

Kastmine - suvel kasta rikkalikult, talvel mõõdukalt. Kui mõnikord unustatakse taime kasta, ei mõju see veel talle saatuslikult, kuna taim varub vett ja toitaineid oma lihakatesse juurtesse. Kord nädalas on soovitav taime korralikult kasta, selleks asetada ta veega täidetud anumasse niikauaks, kui muld on veega korralikult küllastunud. Tahab kõrget õhuniiskust. Liiga kuiva õhuga ruumis hakkavad leheotsad pruunistuma. Pruunid otsad võib kääridega ära lõigata.

Paljundamine - tütartaimedega. Tütartaimi ei pea ilmtingimata taimelt eemaldama, kuna need ei kurna emataime. Tups-rohtliilia eluiga on umbes 4-5 aastat, siis tuleks taime uuendada.



Õitseb: Jah

Taim  on tuntud oma õhkupuhastava toime pärast. Roheliseleheline sort on tugevam kui valgetriibuline, seega ei soovitata neid ühte potti istutada, kuna roheliseleheline tõrjub teise välja.

Ratsuritäht

Nimi: Ratsuritäht  Hippeastrum 

Hooldus:  Istutamine. Ratsuritähe sibula istutamiseks valige sellise suurusega pott, et sibula ja poti serva vahele jääks sõrme jagu vaba ruumi. Kui istutuspott on liiga avar, siis taim ei pruugi just kõige paremini õitseda. Kasvusubstraadina sobib kasutada tavalist poes saadaolevat lillemulda, mis olgu parajalt niiske. Umbes kolmandik kuni pool sibulast peaks istutamisel jääma mullast välja. Hoiduda tuleb vigastamast juuri. Temperatuur võiks taime kasvukohas olla 20 - 25°C.

Kastmine:  Parema õitsemise saavutamiseks peaksite ratsuritähe kasvuperioodi algul esimesed paar kolm nädalat kastmisega väga kitsi olema. Aafrika kliimaga harjunud taim võib rikkaliku kastmise korral arvata, et saabunud on vihmaperiood ning otsustab rõhku panna hoopiski lehtede ja sibula kasvatamisele. Selliselt võib õis nägemata jäädagi. Kui on näha, et istutatud mugulal hakkavad arenema ainult lehed, siis see võib olla ka tunnus liig lühikeseks jäänud puhkeperioodist. Puhkeperiood Eesti kliimas algab septembris ja lõppeb õitsemise alguses.

Kasvuaegne hooldamine:  Et ratsuritähe sibulas on piisavalt toitaineid, ei vaja taim sagedast kastmist. Kasvuperioodil vajab ratsuritäht vett 2-3 korda nädalas. Ratsuritähe kastmisel peaks jälgima, et vesi ei satuks sibulale. Kasta tuleks rohkem siis, kui taime kasv hoogustub, eriti kui lehed hakkavad hoogsalt arenema. Suvel võib ratsuritähe potid ja kastid viia aeda poolvarjulisse kohta. Potid kaevatakse maasse nii, et serv jääks 1-2 cm maast välja. Kaitseks vihmausside eest võib poti augu ette panna kruusa. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist oleks mõistlik taime regulaarselt väetada.
Pärast õitsemist võib taime ümber istutada, eemaldades eelnevalt tütarsibulad. Väiksemad taimed võiks istutada mitmekaupa potti või kasti. Ratsuritäht õitseb 3-4 nädalat (tavaliselt veebruaris-märtsis, pikema puhkeperioodi korral ka isegi mais).

The only exercise some people get is jumping to conclusions, running down their friends, side-stepping responsibility, and pushing their luck!