Uhuhuu - Ajad ja kombed

Ajad ja kombed
Eesti rahvalaul

Aastad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind.
Võõrad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.

Oli peruulane, neeger
uudne ja haritud tõug.
Sakslasest südamejääger,
nendest siis polnudki põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää.
Sai ka siis seda, mis tahtis -
südame voodi ja käe.
Sai ka siis seda, mis tahtis -
südame voodi ja käe.

Aga need kauaks ei jäänud,
kadusid Willi ja Fritz.
Aeg uusi mõtteid on toonud -
miilits kolhoosnik ja kits.
Seltsimees akna all vahib,
temagi ihaldab naist.
Ei ta siis küsi:"kas tohib?",
käratab uhkelt:"Davai!".
Ei ta siis küsi:"kas tohib?",
käratab uhkelt:"Davai!".

Nõnda need ajad ja kombed,
elu see keerleb kui hull.
Ei tea, mis võib tulla homme.
Täna hea, homme on null.
Parem las vallatleb noorus
ohtlike tormide käes.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.


Päriselt see on rahvalaul!