Ühel kaasas lusikas, teisel dekoratiivviin. Mõlemad on masendusest hallid.
Üks kaevab haua, teine asetab sinna pudeli. Nad teevad seda oma eesmärgi kindlamaks täitmiseks.
Kusagilt ilmub politseipatrull, kuna keegi valvas linnakodanik on teinud väljakutse: kaks kahtlast naisterahvast matavad parki mingisugust musta kilekoti sisse pakitud eset – kindlasti laip või narkootikumid. Naised seletavad patrullile: ei härra konstaabel, me matame viina … Meil on viina peied …
Konstaabel naeratab, tõstab käe mütsi juurde ja lahkub, selg ees, nende kindlameelsusele au andes.
Nad seisavad veel paar minutit vaikides, embavad hellalt ja liiguvad edasi. Naiste selja taga sööstavad pargi asotsiaalid nagu kaarnad värske haua suunas …
Need on elu rasked sõlmhetked. Tapetud on lambapäisus, ennetatud Mihklipäeva.
Et kuri ei saaks välja.
