March 31, 2009
March 30, 2009
Surm potis?
Eestis on palju taimi, millega kokkupuude viib mõnikord hirmsate tagajärgedeni. Õnneks ei ole Eestis nii hulle taimi, mis viiks terve inimese pelgalt puudutades ööbikute riiki.
Karuputk sisaldab mürgiseid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad. Need ained absorbeeruvad nahale ning tekitavad ärritust ja ville, kuni teise astme põletuseni. Isegi kaks aastat võivad nahakahjustused veel näha olla. Ligi ei maksa talle minna, rääkimata katsumisest. (EPL)
Ja siis Soome-Ugri Kokaraamatust loen mina Maride retsepti:
Karuputkesupp
Metsikult kasvav karuputk ilmub välja maikuus ja seda on saada kogu suve. Enamasti kasvab ta niitudel või metsalagendikel. Supp valmistakse taime noortest lehtedest, keedetakse nii lihaga kui lihata. Lehed pestakse ja lõigutakse peeneks. Valatakse keevasse vedelikku ja keedetakse 10-15 minutit. Seejärel lisatakse kartulid. Keetmise lõpul pannakse juurde mugulsibul, sool ja maitseained. Lauale antakse hapukoore ja tilliga.
Lihata supi korral soovitatakse lisada lahtiklopitud muna enne keetmise lõppu, kuid muna võib keeta ka varem valmis (vt. eelmine retsept).
1 l supi jaoks tuleb võtta 200 g karuputke lehti, 300-400 g kartuleid 10 g rohelist sibulat, sõrmeotsaga tilli ja 40 g hapukoort. Inimese kohta arvestatakse 1/2 muna.
Karuputk sisaldab mürgiseid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad. Need ained absorbeeruvad nahale ning tekitavad ärritust ja ville, kuni teise astme põletuseni. Isegi kaks aastat võivad nahakahjustused veel näha olla. Ligi ei maksa talle minna, rääkimata katsumisest. (EPL)
Ja siis Soome-Ugri Kokaraamatust loen mina Maride retsepti:
Karuputkesupp
Metsikult kasvav karuputk ilmub välja maikuus ja seda on saada kogu suve. Enamasti kasvab ta niitudel või metsalagendikel. Supp valmistakse taime noortest lehtedest, keedetakse nii lihaga kui lihata. Lehed pestakse ja lõigutakse peeneks. Valatakse keevasse vedelikku ja keedetakse 10-15 minutit. Seejärel lisatakse kartulid. Keetmise lõpul pannakse juurde mugulsibul, sool ja maitseained. Lauale antakse hapukoore ja tilliga.
Lihata supi korral soovitatakse lisada lahtiklopitud muna enne keetmise lõppu, kuid muna võib keeta ka varem valmis (vt. eelmine retsept).
1 l supi jaoks tuleb võtta 200 g karuputke lehti, 300-400 g kartuleid 10 g rohelist sibulat, sõrmeotsaga tilli ja 40 g hapukoort. Inimese kohta arvestatakse 1/2 muna.
Reedel tuli peale suur Mahavoki vaimustus...
Ja pühapäeva õhtul tänu taevale (nimetagem niimoodi Atsot) oli mul plaat käes :)
Esimene plaat on puhas kuld, tänu Karele loomulikult! Teine seevastu nii väga kuulama ei meelita, see Karl Madise tõttu rohkem nagu Karavan.
Aga Mahavoki suurepärane vanakooli sündisaund ja igihaljad hitid paitavad mu kõrvu nüüd nagu kevadine tuuleiil :D
seisan ma mäel...
March 28, 2009
March 27, 2009
Õnnel pole mõtteski meie õuelt lahkuda!
Umbes kuu -poolteist tagasi tuli 300 nurkademänguga, siis paar nädalat hiljem 320 ja nüüd kolmapäeval ca 900 diagonaalidega.
March 26, 2009
March 25, 2009
March 24, 2009
Kui lööb, siis armastab?
Hiljaaegu rabas kogu maailma teade, et nooruke poplauljatar Rihanna sai oma boyfriendi käest peksa ning veel enam, naine otsustas sellise käitumise mehele andestada ning oma vägivaldse kutiga edasi miilustada. Niisuguseid asju juhtub meie ümber iga päev, ole sa superstaar või tundmatu koduperenaine. Kui aga otsustad vägivaldse mehega ka edaspidi tegemist teha ja arvad, et niisugune vihasööst oli vaid ühekordne 'libastumine', siis oled kahjuks eksiteel. Mees, kes sind kord on löönud, teeb seda tõenäoliselt uuesti, kui sa temaga edasi koos oled.
Rihanna loo valguses annab nõuandeid koduvägivallaekspert Diann Ackard. Siin on kaheksa fakti, mida võiksid paarisisesest vägivallast teada:
See, kes lööb, tunneb vajadust oma armastatut kontrollida.
Üldiselt arvatakse, et vägivaldsetel meestel on probleeme oma viha kontrollimisega. Harilikult mitte, nad oskavad ennast vajadusel suurepäraselt talitseda. Nad ei saa raevuatakke töö juures, nad võivad marru minemata lahendada närvesöövaid olukordi. Oma kaasa puhul on neil aga ületamatu kontrollivajadus – mida sa selga paned, kuhu sa lähed, kellega sa räägid. Enne kui niisugune mees lööma hakkab, võid ohu märke näha siis, kui ta vahetpidamata helistab, et teada saada, kus sa oled, kellega, kui kaua täpselt, mida sa teed jms... Muidugi on normaalne, et paarisuhte puhul tead teise tegemistest, kuid paaniline kontroll on ohu märk.
See, kes lööb, armastab.
Üldiselt nii ongi. Paraku pole nende meeste armastus mitte normaalne, vaid ülemäära klammerduv ning maniakaalne, see muudab nad piiritult armukadedaks ning kontrollivaks ja nad ei suuda leida mõistlikku viisi, kuidas seda väljendada. On ka võimalik, et lööjad on ise nooruses kogenud perevägivalda ja peavad seda paratamatuks. Armastus ei vabanda vägivalda.
Rusikakangelased süüdistavad naist selles, et naine õhutab neid vägivallale
“Tema ise alustas!” on põhiline argument, millega vägivaldne mees oma tegu põhjendab. Mees süüdistab naist selles, et too lausa kerjas keretäit ega jätnud vaesele mehele muud võimalust kui rusikad käiku lasta. “Õhutamiseks” võib siinkohal lugeda näiteks seda, kui naine heidab teisele mehele pilgu, kannab liiga lühikest seelikut, toit on mage vms... Niisuguseid absurdsusi ei saa võtta pädevate vabandustena.
Süüdistamine mõjub, naised jäävad uskuma, et on ise süüdi.
Paraku jäävad naised tihtipeale uskuma seda, et nad on, jah, ise süüdi selles, et mees hakkas kahtlustama, justkui naine petaks teda või provotseeris härrat muul moel. Ka Rihanna langes sellesse lõksu ning tundis koguni muret selle pärast, kuidas juhtunu võib mõjutada vaese Chris Browni karjääri.
Löömamehe vabandused on lihtsalt üks viis kontrolli saavutada.
Mehed, kes oma naist lööma kipuvad, oskavad olla hämmastavalt kahetsevad, nad võivad nutta, anuda, põlvili vabandust paluda, lubada end parandada, kinkida lilli ja väärisesemeid, kanda naist korraks kätel... See kõik on tüüpiline ja ei midagi erilist – nii püüab mees naist lihtsalt paremini oma käpa alla saada.
Vägivaldsed mehed on ebakindlad.
Nad võivad paista täiesti stabiilsed ja normaalsed, näiteks töö juures võivad kolleegid arvata, et tegemist on suurepärase mehega. Võibolla väljaspool kodu ka nii on, kuid sisimas närib neid hirm ja ebakindlus. See pole vägivallatsemiseks siiski mingi vabandus. Hirmudest saab ka teisiti üle kui rusikaid vehkides.
Kui mees peksab, siis ta arvab, et tal on selleks õigus.
Peksjast mees usub, et tal on õigus kasutada ükskõik mis vahendeid, olemaks olukorra peremees. Kui saabub politsei, siis ei tunne nad häbi, vaid võivad veel kekata ja lõuata: “Said, mis tahtsid, lits!”
Kui su mees on sind korra löönud – jäta ta kohe maha, sest on väga ebatõenäoline, et ta muutub.
Lõviosa vägivaldsetest meestest ei saa oma raske rusika kombele vajalikku ravi, nad ei tahagi ega otsigi seda, sest arvavad, et neil on õigus. Mida varem sa niisuguse suhte lõpetad, seda õigem, sest ajapikku kipuvad vägivaldsete meeste õigsustunne ning vihasööstud vaid kasvama. Otsi abi sõpradelt, vanematelt, tugikeskustest. Pea meeles, et vägivald ei ole elu norm ning sind ümbritsevad inimesed, kes taunivad vägivalda ning on sulle abiks, kui oled ohvriks langenud.
Õhtuleht
Loe ja imesta. Noh et täitsa õige jutt!
PS! Ei puuduta minu pereelu ega suhet kaasaga
Rihanna loo valguses annab nõuandeid koduvägivallaekspert Diann Ackard. Siin on kaheksa fakti, mida võiksid paarisisesest vägivallast teada:
See, kes lööb, tunneb vajadust oma armastatut kontrollida.
Üldiselt arvatakse, et vägivaldsetel meestel on probleeme oma viha kontrollimisega. Harilikult mitte, nad oskavad ennast vajadusel suurepäraselt talitseda. Nad ei saa raevuatakke töö juures, nad võivad marru minemata lahendada närvesöövaid olukordi. Oma kaasa puhul on neil aga ületamatu kontrollivajadus – mida sa selga paned, kuhu sa lähed, kellega sa räägid. Enne kui niisugune mees lööma hakkab, võid ohu märke näha siis, kui ta vahetpidamata helistab, et teada saada, kus sa oled, kellega, kui kaua täpselt, mida sa teed jms... Muidugi on normaalne, et paarisuhte puhul tead teise tegemistest, kuid paaniline kontroll on ohu märk.
See, kes lööb, armastab.
Üldiselt nii ongi. Paraku pole nende meeste armastus mitte normaalne, vaid ülemäära klammerduv ning maniakaalne, see muudab nad piiritult armukadedaks ning kontrollivaks ja nad ei suuda leida mõistlikku viisi, kuidas seda väljendada. On ka võimalik, et lööjad on ise nooruses kogenud perevägivalda ja peavad seda paratamatuks. Armastus ei vabanda vägivalda.
Rusikakangelased süüdistavad naist selles, et naine õhutab neid vägivallale
“Tema ise alustas!” on põhiline argument, millega vägivaldne mees oma tegu põhjendab. Mees süüdistab naist selles, et too lausa kerjas keretäit ega jätnud vaesele mehele muud võimalust kui rusikad käiku lasta. “Õhutamiseks” võib siinkohal lugeda näiteks seda, kui naine heidab teisele mehele pilgu, kannab liiga lühikest seelikut, toit on mage vms... Niisuguseid absurdsusi ei saa võtta pädevate vabandustena.
Süüdistamine mõjub, naised jäävad uskuma, et on ise süüdi.
Paraku jäävad naised tihtipeale uskuma seda, et nad on, jah, ise süüdi selles, et mees hakkas kahtlustama, justkui naine petaks teda või provotseeris härrat muul moel. Ka Rihanna langes sellesse lõksu ning tundis koguni muret selle pärast, kuidas juhtunu võib mõjutada vaese Chris Browni karjääri.
Löömamehe vabandused on lihtsalt üks viis kontrolli saavutada.
Mehed, kes oma naist lööma kipuvad, oskavad olla hämmastavalt kahetsevad, nad võivad nutta, anuda, põlvili vabandust paluda, lubada end parandada, kinkida lilli ja väärisesemeid, kanda naist korraks kätel... See kõik on tüüpiline ja ei midagi erilist – nii püüab mees naist lihtsalt paremini oma käpa alla saada.
Vägivaldsed mehed on ebakindlad.
Nad võivad paista täiesti stabiilsed ja normaalsed, näiteks töö juures võivad kolleegid arvata, et tegemist on suurepärase mehega. Võibolla väljaspool kodu ka nii on, kuid sisimas närib neid hirm ja ebakindlus. See pole vägivallatsemiseks siiski mingi vabandus. Hirmudest saab ka teisiti üle kui rusikaid vehkides.
Kui mees peksab, siis ta arvab, et tal on selleks õigus.
Peksjast mees usub, et tal on õigus kasutada ükskõik mis vahendeid, olemaks olukorra peremees. Kui saabub politsei, siis ei tunne nad häbi, vaid võivad veel kekata ja lõuata: “Said, mis tahtsid, lits!”
Kui su mees on sind korra löönud – jäta ta kohe maha, sest on väga ebatõenäoline, et ta muutub.
Lõviosa vägivaldsetest meestest ei saa oma raske rusika kombele vajalikku ravi, nad ei tahagi ega otsigi seda, sest arvavad, et neil on õigus. Mida varem sa niisuguse suhte lõpetad, seda õigem, sest ajapikku kipuvad vägivaldsete meeste õigsustunne ning vihasööstud vaid kasvama. Otsi abi sõpradelt, vanematelt, tugikeskustest. Pea meeles, et vägivald ei ole elu norm ning sind ümbritsevad inimesed, kes taunivad vägivalda ning on sulle abiks, kui oled ohvriks langenud.
Õhtuleht
Loe ja imesta. Noh et täitsa õige jutt!
PS! Ei puuduta minu pereelu ega suhet kaasaga
March 23, 2009
March 20, 2009
> - Do you speak English?
> - Yes!
> - Name?
> - Abdul al-Rhazib.
> - Sex?
> - Three to five times per week.
> - No, no...I mean male or female?
> - Sometimes male, sometimes female, sometimes camel.
> - Holy cow!
> - Yes, cow, sheep, other animals in general.
> - But isn't that hostile?
> - Horse style, doggy style, any style!
> - Oh dear!
> - No, no! Deer runs too fast...
> - Yes!
> - Name?
> - Abdul al-Rhazib.
> - Sex?
> - Three to five times per week.
> - No, no...I mean male or female?
> - Sometimes male, sometimes female, sometimes camel.
> - Holy cow!
> - Yes, cow, sheep, other animals in general.
> - But isn't that hostile?
> - Horse style, doggy style, any style!
> - Oh dear!
> - No, no! Deer runs too fast...
March 19, 2009
Soe Soe Soe palun tule
Pühapäev 11 mai nirumuutmispäev.
Varastasin selle pildi Veiksi blogist, see pilt tehtud siis eelmine aasta Jägalas! pekki kuidas oleks sellist kuuma vaja...
Varastasin selle pildi Veiksi blogist, see pilt tehtud siis eelmine aasta Jägalas! pekki kuidas oleks sellist kuuma vaja...
March 18, 2009
March 16, 2009
Kutse
Reedel kell 20 Mustakale tule. Sünnipäevale.
Kingiinfo: muusika, raamatud, väärismetall, must metall, metall, varia.
Kingiinfo: muusika, raamatud, väärismetall, must metall, metall, varia.
Fishing
Jubepalju kalu!
Kõigile palju õnne!
Raina, Kaidi, Krista, Elo, Valm, Diana, Ahto, Gates, Moor,Töllu Markus, Kairi, Pille, Veiko ja siis veel kõik need keda ma ei nimetanud, aga kes ka mu tuttavad on.või pole
Kõigile palju õnne!
Raina, Kaidi, Krista, Elo, Valm, Diana, Ahto, Gates, Moor,Töllu Markus, Kairi, Pille, Veiko ja siis veel kõik need keda ma ei nimetanud, aga kes ka mu tuttavad on.või pole
March 12, 2009
March 09, 2009
March 08, 2009
March 05, 2009
Aga kui nüüd paranoiliselt vandenõuteooriat elik juudi tulekahju otsida...
...siis leiab ka :)
Ehk nädala alguse ONOFF-i kampaania
Ehk nädala alguse ONOFF-i kampaania
March 04, 2009
Liigne muretsemine ei lahenda probleeme ehk kuidas mu papaa häälekandjas sõna võtab
Jaan Nurk Haljala valla volikogu liige Õigusteaduste magister 27.02.2009
Väga paljud Eestimaa inimesed alustasid uut aastat tühjade pihkudega. Aga nii kaua, kuni katus pea kohal ja käed-jalad terved, on kõik võimalik, tuleb ainult väga tahta. Üldtuntud tõde on - mida raskem on majanduslikult, seda rohkem hakkavad inimesed kokku hoidma.
Iga inimene elab üle mitu kriisi, millest osa on meile juba füsioloogiliselt sisse kodeeritud: meil on puberteedikriis ja keskeakriis, isegi pensionile jäämine on mõnes mõttes kriis. Kriis on iga suur muutus, millega peab kohanema. Tähtis on, kuidas inimene ise sellesse suhtub. Emotsionaalne seisund määrab käitumises ja elus väga palju! Võime ju muretseda iga maavärina või lennuõnnetuse pärast, mille kohta lehest loeme. Hädasolijaid meie muretsemine aga ei aita, kui me neid just reaalselt abistada ei saa. Ma ei kutsu inimesi üles ükskõiksusele, kuid liigne muretsemine ei ole samuti õige.
Kui inimene kaotab töö — ja selle ees on praegu vist paljudel kõige suurem hirm — , on see kindlasti suur muudatus. Aga sellesse olukorda on võimalik suhtuda mitmeti. Inimene võib kiruda valitsust, nõuda ja muretseda, kuid see kõik teeb tema meeleolu ja enesetunde halvaks ning sellises seisundis ei käituta tavaliselt eriti efektiivselt. Tööd otsida ja leida on muidugi raske, aga tasub meeles pidada, et sellistest olukordadest on varemgi välja tuldud. Kui inimene elab näiteks maal, saab ta ise endale toidupoolist kasvatada.
Eestlane on murelik rahvas, meil on selline hoiak juba kõnepruugis: muretseme laste pärast, selle pärast, kuidas autole bensiini osta ja peret ülal pidada. Kindlasti on praegu keerulisem nendel, kellel on väga kindlad nõudmised või jäigad harjumused. Kriis on ikkagi mingi muutus ja seda on kergem taluda neil, kellel on parem kohanemisvõime.
Eesti vanasõna ütleb, et jagatud mure on pool muret, aga kui kõik üksteisele ainult oma muresid kurdavad, võib õhkkond muutuda väga depressiivseks. Näiteks lähed mure korral inimese juurde, kes seda veelgi toidab, pannes oma osa juurde. Koos saate kiruda ja nutta. See on lausa üks suhtlemisviise. Mure võib aga sellise jagamise käigus hoopis suureneda ja inimesed võivad oma halba meeleolu veelgi enam üles kruttida.
Oma töös puutun kokku paljudega, kes tulevad muretsedes, kuidas seda või teist õiguslikku probleemi lahendada. Siinkohal olen alati kõigepealt püüdnud neid nõustada pingetest ja depressioonist vabanema. Oluline on muretseja ära kuulata ja suunata ta positiivsetele mõtetele. Sageli ei olegi asjaolud nii hullud, kui inimesed seda ette kujutavad. Soovitusena võin öelda, et kui on mure, tuleb minna endast targema juurde — inimese juurde, kes on tundnud midagi samasugust ja sellest üle saanud. Rääkides tuleb leida lahendus.
Inimene võib tahta hoida ennast positiivsena, küll aga kipub internetist, raadiost, telerist ja mujalt tulev negatiivne info neid pingutusi nurjama. See oleneb muidugi jälle hoiakutest ja eluviisist. Kui inimene on harjunud igal hommikul lehti lugema ja uurima, kui palju liiklusõnnetusi on juhtunud ning kui paljud on töökoha kaotanud, on sellel kindlasti oma mõju. Negatiivset ja vaimselt väsitavat infot saame tihtipeale ka meie poliitikute väitlustest. Kõige ebameeldivam on siinjuures see, et sageli asutakse üksteist süüdistama, selle asemel et istuda ümarlauda ja partnerist lugu pidades leida probleemidele õiguslikult mõistlik ja positiivne lahendus. Eesti rahvas ootab ainult seda.
Väga paljud Eestimaa inimesed alustasid uut aastat tühjade pihkudega. Aga nii kaua, kuni katus pea kohal ja käed-jalad terved, on kõik võimalik, tuleb ainult väga tahta. Üldtuntud tõde on - mida raskem on majanduslikult, seda rohkem hakkavad inimesed kokku hoidma.
Iga inimene elab üle mitu kriisi, millest osa on meile juba füsioloogiliselt sisse kodeeritud: meil on puberteedikriis ja keskeakriis, isegi pensionile jäämine on mõnes mõttes kriis. Kriis on iga suur muutus, millega peab kohanema. Tähtis on, kuidas inimene ise sellesse suhtub. Emotsionaalne seisund määrab käitumises ja elus väga palju! Võime ju muretseda iga maavärina või lennuõnnetuse pärast, mille kohta lehest loeme. Hädasolijaid meie muretsemine aga ei aita, kui me neid just reaalselt abistada ei saa. Ma ei kutsu inimesi üles ükskõiksusele, kuid liigne muretsemine ei ole samuti õige.
Kui inimene kaotab töö — ja selle ees on praegu vist paljudel kõige suurem hirm — , on see kindlasti suur muudatus. Aga sellesse olukorda on võimalik suhtuda mitmeti. Inimene võib kiruda valitsust, nõuda ja muretseda, kuid see kõik teeb tema meeleolu ja enesetunde halvaks ning sellises seisundis ei käituta tavaliselt eriti efektiivselt. Tööd otsida ja leida on muidugi raske, aga tasub meeles pidada, et sellistest olukordadest on varemgi välja tuldud. Kui inimene elab näiteks maal, saab ta ise endale toidupoolist kasvatada.
Eestlane on murelik rahvas, meil on selline hoiak juba kõnepruugis: muretseme laste pärast, selle pärast, kuidas autole bensiini osta ja peret ülal pidada. Kindlasti on praegu keerulisem nendel, kellel on väga kindlad nõudmised või jäigad harjumused. Kriis on ikkagi mingi muutus ja seda on kergem taluda neil, kellel on parem kohanemisvõime.
Eesti vanasõna ütleb, et jagatud mure on pool muret, aga kui kõik üksteisele ainult oma muresid kurdavad, võib õhkkond muutuda väga depressiivseks. Näiteks lähed mure korral inimese juurde, kes seda veelgi toidab, pannes oma osa juurde. Koos saate kiruda ja nutta. See on lausa üks suhtlemisviise. Mure võib aga sellise jagamise käigus hoopis suureneda ja inimesed võivad oma halba meeleolu veelgi enam üles kruttida.
Oma töös puutun kokku paljudega, kes tulevad muretsedes, kuidas seda või teist õiguslikku probleemi lahendada. Siinkohal olen alati kõigepealt püüdnud neid nõustada pingetest ja depressioonist vabanema. Oluline on muretseja ära kuulata ja suunata ta positiivsetele mõtetele. Sageli ei olegi asjaolud nii hullud, kui inimesed seda ette kujutavad. Soovitusena võin öelda, et kui on mure, tuleb minna endast targema juurde — inimese juurde, kes on tundnud midagi samasugust ja sellest üle saanud. Rääkides tuleb leida lahendus.
Inimene võib tahta hoida ennast positiivsena, küll aga kipub internetist, raadiost, telerist ja mujalt tulev negatiivne info neid pingutusi nurjama. See oleneb muidugi jälle hoiakutest ja eluviisist. Kui inimene on harjunud igal hommikul lehti lugema ja uurima, kui palju liiklusõnnetusi on juhtunud ning kui paljud on töökoha kaotanud, on sellel kindlasti oma mõju. Negatiivset ja vaimselt väsitavat infot saame tihtipeale ka meie poliitikute väitlustest. Kõige ebameeldivam on siinjuures see, et sageli asutakse üksteist süüdistama, selle asemel et istuda ümarlauda ja partnerist lugu pidades leida probleemidele õiguslikult mõistlik ja positiivne lahendus. Eesti rahvas ootab ainult seda.
March 03, 2009
DNA andmevahetus tõi läbimurde kurjategijate tuvastamises
Eesti DNA-andmekogude vahetus Soome, Leedu ja Lätiga on ühe aasta jooksul aidanud lahendada sadakond kuritegu ning andnud uurijatele veel kümneid juhtlõngu.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-osakonna juhataja Maarja Sadama sõnul on Eesti ja naaberriikide kurjategijate kindlakstegemises toimunud suur läbimurre. «Soomega oleme DNA-andmekogusid võrrelnud kaks korda ning ainuüksi tänu sellele on juba õnnestunud avastada ligi 80 kuritegu.»
Sadama sõnul andis Eesti ja Soome andmete võrdlus uurimisasutustele lisaks suure hulga väärtuslikku infot, millega praegu veel tegeletakse. «Koostöö Soomega on olnud sedavõrd tõhus, et plaanime uut andmete vahetust juba 2009. aasta lõpus.»
«Käesoleva aasta alguses toimunud Leedu ja Eesti andmekogude võrdlusel tuvastati 35 isiku DNA-andmete kokkulangevus. Nendele lisandus veel 6 tundmatut sündmuskoha profiili,» rääkis Sadam. «Mõlema riigi politsei töötab saadud andmetega praegu edasi ja on ainult aja küsimus, millal kümned kuriteod lahenduse leiavad.»
Võrdlustulemused Läti andmebaasiga on Sadama sõnul samuti andnud positiivseid tulemusi, kuid võrreldava andmebaasi maht naaberriigi poolel ei võimaldanud saavutada Soome ja isegi Leeduga sarnast tulemust.
«Nüüdistehnoloogia võimekus on tähelepanuväärne,» sõnas Sadam. «Tänu FBI poolt kasutusse antud DNA infosüsteemile, mis maailmas laialt levinud, on võimalik väga lühikese aja jooksul läbi töötada 30 000–70 000 isiku andmed ning eksimatult eristada kuriteo toimepanijad sündmuskohale maha jäetud silmaga nähtamatu bioloogilise materjali abil.»
«See hoiatussõnum kuritegelikule maailmale on aga alles virvendus tegeliku «nõiajahi» ees, mis läheb lahti siis, kui Euroopa Liidu liikmed hakkavad alates 2011. aasta suvest omavahel automatiseeritult 24/7 päringud tegema,» tõdes Sadam.
Tema sõnul annab see kohe ka Eesti politseile võimaluse teiste riikide andmekogudest ööpäev läbi kurjategijate DNA-andmeid pärida. «Suure tõenäosusega kitsendab uuendus oluliselt kurjategijate tegevusvabadust ning sunnib neid liikuma hämarama õigussüsteemiga riikidesse,» lisas Sadam.
March 01, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)