December 27, 2007

Talendijaht" finaal on otse-eetris 30. detsembri õhtul.

"Seal on eelnevatest saadetest finaali pääsenud ligemale 30 etteastet esimest korda elava publiku ees ja suurel laval, mis on kindlasti hoopis teine tera kui videosalvestatud juppides oma hinnangut kätte saada. Ning finaalis on saatus puhtalt televaatajate kätes. žürii on küll kohal ja esindatud, aga kohtuotsuseid enam ei langeta."

Nii et kõik kes Simole kaasa elavad telefonid pihku ja hääletama :)

December 26, 2007

December 19, 2007

December 18, 2007

December 13, 2007

December 10, 2007

Imhotep.no

LOITS - Must Album
Published: 2007.11.24

Nailboard (2007)

Talking about the genuine originality in black metal, Loits is a name worth to be mentioned. Two of their latest albums, Ei kahetse midagi and Vere kutse kohustab are a good examples of something that still gives cold shivers to the listener's spine, no matter how many great black metal records you have heard during your life.

"Must album" ("The Black Album") is truly something different from this classy Estonian metal patrol. Their music has previously been a mid-tempo black metal with a rocking touch, spiced up by some keyboards and folkish melodies, but with "Must album" the band shows its mellow side. Their music might be softer than before, but it's also filled with lots of dynamics. From the haunting and eerie atmospheres to grinding, Khold/Tulus-alike coldness, they bring forth some of the most original music ever heard in the field of heavy metal.

Difficult, that's the word to describe what "Must album" is. Loits' musical borderlines are stretching more than ever, but without challenging yourself, you can't make an art that deserves to be heard, right? If "Vere kutse kohustab" was a display of the band's aggressive side, "Must album" is the other side of the very same coin. It looks different but it still holds its value.

www.loits.org
www.nailboard.org

Composed by Joni Juutilainen

December 09, 2007

December 07, 2007

December 06, 2007

December 05, 2007

Oh Sylvester

Kui kuskil köidikutes väänleb mõni neiu
Või kuskil tunnelis plahvatab pomm
On mõelda hea, et ta pääseb
On hea mõelda, et lootust veel on
On lootust veel- jeee

December 03, 2007

November 29, 2007

Ohoo :)



The CheckMate test kit™ is an semen detection system that you can use at home to detect traces of semen left in underwear after sex. This works by using a simple chemical process that takes only a few minutes. CheckMate is also the only product of its kind that has 100% accurate results.

Try the Checkmate 5 minute Semen Detection Test Kit and find out
WHAT'S REALLY GOING ON.

:D




November 27, 2007

Mis on Blog ja kuidas seda kasutada.

Ajaveeb (ka: blogi; inglise keeles weblog, lühendatult blog 'veebipäevik') on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad KÕIGILE interneti kasutajatele. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks postitustele.

Ingliskeelne sõna blog on tulnud tarvitusele eelkõige seepärast, et sõna weblog hakati tihti segamini ajama väljendiga web log, mis tähendab server log'i.

Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest autori tegemistest ja mõtetest. Tehnoloogia arenguga on lisandunud audio- ja videoblogid, kus postitused on vastavalt audio- või videofailidena.

Ajaveebi kasutatakse ka oma ajakirjanduslike võimete proovilepanekuks, kirjutades isiklikke arvamusi, selgitades oma arusaamu ja väljendades oma seisukohti.

AVALIK - varjamatu, kõigile näha ja kuulda
SALAJANE - varjatud, salastatud, peidetud

Blog on avalik koht (niikaua kui ta pole parooli taga ja külastajate seltskond sellega piiratud) ja kehtivad samad reeglid, mis avalikul üritusel sõna võttes, päevalehe kirjade tuppa kirjatükki saates või raadioeetris laterdades.

Kasutatud: Vikipeedia ja Teller plõksib

Loitsu jõulueri

http://www.anttila.ee/webapp/wcs/stores/servlet/ProductImagesDisplay?productId=349325

November 25, 2007

November 22, 2007

November 21, 2007

Meil on kõik hästi

Tahtsin Sind rahustada, et meil on kõik hästi.


November 20, 2007

November 19, 2007

Hargla pärimus -- juh. õp. J. Tamm (1914)


Raudjärv
Taheva Essemäe metsas on mitu järve: Savijärv, Sammaljärv, Riidjärv, Linnajärved ja ka Raudjärv, mis praegu nagu Sammaljärvgi pealt kinni on kasvanud. Raudjärvest pajatab rahvasuu järgmist:
Muste olnud Raudjärve kohal suur ja rikas talu. Tervel talul olnud kõrge aed ümber ja raudvärava läbi saadud talusse. Kui heaste hele õhtu olnud, siis kuuldud selle värava kinnipanemist Hargla kirikuni ära. Selle peremehe varandus tulnud aga röövimisest. Ühel päeval aga leidnud möödaminejad talu kadunud ja selle asemel järve päikese käes paistmas. Ennem, kui see järv veel lahti olnud, nähtud veel vee sees väravavarvu. Kõik rikkus ja nimelt terve pütitäis kulda hingata järve põhjas ja ei saada keegi muu seda sealt kätte, kui kes sinna mõrsja valges linikus viib. Ühel mehel tulnud hea mõte oma kitse valge palaja sisse mässida ja mõrsja asemel sinna viia. Kui ta nõnda järve kaldale jõudnud, näinud ta ka korraga, kui vesi kerkinud ja pütt, milles kullatükkisid hiilganud, tõusnud veepinnale. Mees sidunud kitse puu külge ja rutanud kulda võtma. Parajaste kui püti järele käe sirutanud, kuulnud, kui selja taga kisa tõusnud. Suur hunt tahtnud kitse puu küljes murdma hakata. Mees kohe hurjutama ja hunti ära kihutama. Seal aga vajunud kullapütt mürisedes järvepõhja, kus ta praegugi veel viibib.

November 07, 2007

November 01, 2007

October 31, 2007

October 25, 2007

October 10, 2007

Kristjan Õuekallas: Eestis mängimise vastu pole mul tegelikult midagi

/.../
Su pikemat sorti juuste järgi oletan, et sind võib kohata näiteks Rabarockil. Õigus?

Jah, mind võib seal näha küll (naerab). Aga juuste pikkus ei ole sellega küll seotud. Pikemad juuksed on mul olnud kogu aeg, tunnen end sedasi lihtsalt mugavamalt. Rohkem kuulan aga metal-muusikat. Soome-ajast jäi külge armastus Skandinaavia bändide vastu – Children of Bodom, Pain... Eestist meeldivad Metsatöll ja Loits.

/.../

http://www.epl.ee/sport/403011

October 07, 2007

October 05, 2007

October 01, 2007

Schengen avab uuest aastast ka eestlastele tee piirideta Euroopasse

Schengen avab uuest aastast ka eestlastele tee piirideta Euroopasse

Eestist saab tõenäoliselt juba selle aasta lõpul Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige,
mis annab kõigile siinsetele elanikele õiguse ületada enamiku Euroopa riikide piire
igal ajal ja meelepärases kohas piirikontrolli pelgamata.

Plaanide järgi peaks passikontroll maa- ja merepiiridel kaduma 31. detsembriks.
Piirivalveameti peadirektori Roland Peetsi sõnul kaob Schengeniga liitudes dokumentide
kontroll Eesti lääne- ja lõunapiiril ning maanteede piiripunktidest korjatakse kokku kõik liiklustõkked.

Jahiomanikud võivad soodsat tuult kasutades iga kell kursi näiteks Soome rannale võtta,
ilma et peaks piirivalvuritele passi näidates aega raiskama, ja Läti piiri äärde seenele sattunud võivad ka
naaberriigi pinnalt metsaande noppida.

Lõpeb ka tobe olukord, kus piirilinna Valga paljud elanikud peavad puukuuri või sauna minekuks riigipiiri ületama.

Suurt kergendust tooks piirikontrolli kadumine tihti välismaal käijatele, näiteks kaugsõiduautojuhtidele.
Eile Soomest Eestisse jõudnud kaugsõidujuht Vitali, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada,
nentis Tallinna sadamas piirikontrolli läbides, et on Schengeni lepingu jõustumist oodanud juba aastaid.
«Puutun piiriületusega kokku iga päev. Mida lihtsam see on, seda parem,» kinnitas sohver.

Üks kitsaskoht

Siseministeeriumi Schengeni koordinaatori Piret Lillevälja sõnul on Eestil jäänud Schengeni viisaruumiga
liitumiseks läbida veel viimane etapp – riikidevahelise infosüsteemi SISOne4All rakendamise hindamine,
mis algas esmaspäeval.

«Meie poolt vaadates on kõik vajalikud ettevalmistused tehtud,» rääkis Lilleväli. «Eesti maa-, mere- ja õhupiiri
hindamised läksid edukalt, veel ootame otsust Tallinna lennujaama järelhindamise kohta,» rääkis ta.

Lilleväli selgitas, et lennujaam ongi Eesti võimalik komistuskivi teel piirideta Euroopasse. Nimelt pole lennujaamas
ikka veel lõppenud ehitustööd, mille eesmärk on eraldada Schengeni leppega ühinenud maade reisijad teistest.
«Esialgu on lennujaam välja pakkunud ajutise lahenduse, kuid ekspertide arvamus selle kohta ei olnud eriti positiivne,» märkis Lilleväli.

Lõpliku otsuse, kas Tallinna lennujaam vastab Schengeni viisaruumi nõuetele, langetavad Euroopa Liidu ametnikud novembris.
Kui otsus on heakskiitev, peaks Schengeni riikidesse lendavad reisijad passikontrollist pääsema 28. märtsil,
mil läheb käiku suvine lennuplaan.

Piirivalvureile tööd jätkub

Roland Peets kinnitas, et ükski piirivalvur töötuksjäämist pelgama ei pea – ka pärast Schengeni leppega liitumist
jääb piirivalve lisaks idapiirile tegutsema ka sadamates ja lennujaamades. Liiati jäävad piirivalvurid Eesti lõunapiiril
täitma mõningaid sisejulgeoleku ülesandeid.

Ta lisas, et piirivalves on palju ametikohti täitmata ning mõned inimesed õpetatakse uusi tööülesandeid täitma.
«Ega piirivalvuril ole suurt vahet, kus ta tööl käib, sest keegi neist piiril ei ela ja nende sõidukulud kompenseeritakse,»
märkis Peets.

Praegu on piirivalves 2624 ametikohta, kuid töötajaid vaid 1883. Samas peaks ametikohtade arv tuleval aastal
veerandi võrra vähenema, nii et puudu on sadakond töötajat.

Piirivalvepunktidest rääkides märkis Peets, et hooned ei ole piirivalveameti omad ning nende saatuse üle otsustab
omanik, Riigi Kinnisvara AS. «Kas nemad rendivad need hooned välja või teevad sinna kaubamaja, on teine küsimus.
Piirivalve peab vaid säilitama võimekuse taastada kontroll lõunapiiril, kui olukord riigis seda nõuab,» selgitas ta.
«Kuid ilmselt hakkame sellisel puhul kasutama liikuvaid valveüksusi.»

Asjatundjate sõnul suurendab kontrolli kadumine lõunapiiril ohtu, et Eestisse võib teiste riikide kaudu Schengeni viisaga
imbuda ka soovimatut rahvast. Piret Lillevälja sõnul peab seda riski kahandama Schengeni riikide ühine infosüsteem
ja must nimekiri, kuhu kantakse sissesõidukeelu saanud inimesed.

Reisida saavad kõik

«Kui Eesti paneb mõnele inimesele sellise keelu, ei saa ta edaspidi külastada ühtegi Schengeni riiki,» rääkis Lilleväli.
«On ka riikidevaheline viisakonsulteerimise süsteem (viisataotluse saanud riik uurib teistelt, kas on mingi põhjus viisa
andmisest keelduda – toim), kus meil on õigus kaasa rääkida, aga praktikas ei pea ma võimalikuks, et suudaksime
kõiki taotlusi konsulteerida.»

Kodakondsuseta ja teiste riikide kodakondsusega elanike Schengenis liikumise probleem on Lillevälja kinnitusel lahendatud
Euroopa Liidu tasandil.

«Need Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad tulevikus Schengeni viisata
Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul,» seletas ta. «Kuna piirikontrolli ei ole, peavad nad päevade üle ise
arvet pidama ning arvestama sellega, et näiteks politsei võib nende dokumente kontrollida.»

Lilleväli toonitas, et Schengeni viisa või viisavabastus ei anna õigust mõnes Schengeni riigis tööle asuda.
«Eestis elav Vene kodanik, kes soovib teises Schengeni riigis tööle asuda, peab seal läbi tegema
pikemaajalise elamisloa taotlemise protseduuri,» hoiatas ta.

Schengeni konventsioon


1985. aastal sõlmisid Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa lepingu piirikontrolli
järkjärguliseks kaotamiseks nende ühispiiridel. Hiljem ühinesid konventsiooniga Itaalia, Portugal, Hispaania,
Kreeka, Austria, Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome.

Euroopa Liidu (EL) riikidest pole Schengeni lepinguga ühinenud Suurbritannia ja Iirimaa, kes soovivad ka
edaspidi teistest riikidest saabujaid piiril kontrollida.

Schengeni õigusruumiga soovivad selle aasta lõpus liituda Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola,
Slovakkia ja Sloveenia, kelle suhtes langetab EL justiits- ja siseasjade nõukogu otsuse novembris.

Schengeni lepinguga ühinenud Šveits on avaldanud soovi korraldada järgmisel aastal valmisoleku hindamised,
mis võimaldaksid riigil liituda õigusruumiga alates 2009. aasta algusest. Samuti soovivad Schengeni süsteemiga
liituda ELi uusliikmed Bulgaaria ja Rumeenia, kellel kulub kõigi tingimuste täitmiseks veel paar aastat.

Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata. Kui avalik kord või riigi julgeolek
seda siiski nõuab, võib konventsiooniosaline piiratud aja jooksul rakendada piirikontrolli.

Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste
konventsiooniosaliste territooriumi. Kuni kolmekuulise viibimise puhul antakse välismaalasele
konventsiooniosaliste territooriumile sisenemiseks luba juhul, kui tal on kehtiv piiriületusdokument või viisa.

Tuuli Koch, Postimees
Ingvar Bärenklau, Postimees

September 27, 2007

September 25, 2007

Siga


Ükspäev kinkis vanaema mulle seapoja. Seapoeg nagu seapoeg. Mängisin iga päev saepoga, saepoeg oli lõbus nagu saepojad ikka. Õhtul, kui magama läksin, nuttis saepeog ukse taga...
Hommikul läksin kohe saepeo juurde. Uhh! Kuidas saepeog, sae... sea rõõmustas. Sae, sea.




Jackpot


Mingid uskumatud, hullud, hirmuäratavad nägemused ja vaistud/haistingud on mind mõnda aega jälitanud.
Teate nüüd on kõik sassis nagu pudru ja kapsad. Mitte muffigi ei saa aru mis toimub.
Üks on kindel, peab rohkem ennast usaldama ja peab laskma endast läbi kõik tunded, energia, vihjed ja muu maavälise. Uskuge telepaatia ON olemas, päriselt. Ja siis on seal veel TEMA kes ta kontrollib meid.

Muud poldki praegu.

September 23, 2007

Ma pidin

siia kindlalt midagi kirjutama täna, aga deem ei mäleta mis see oli

September 12, 2007

August 30, 2007

/I absolutely love the warm proggy vibe behind the keyboards on ‘Kiri Kaevikust,’ they really add an entrancing vibe to the song and although I haven’t got a clue what the lyrics are about find myself completely immersed in the song. Although thrown completely by an abrupt stop to one particular number the maudlin flow of ‘Veealune Valss’ slowly ebbs back into the swing of things and then throws out some deliriously catchy guitar weaves./

Pete Woods

http://www.metalteamuk.net/cdreviews-loits.htm

August 22, 2007




Vampire Magazine

LOITS (EST)
MUST ALBUM Nailboard Records
Written by Filip Dupont on Tuesday 21 August, 2007. Last updated on Tuesday 21 August, 2007
Big in Estonia and ready to subject the rest of the world! Loits' third full length, codename "Must Album", is made of the right artillery. Three years after "Vere Kutse Kohustab" Loits' militant flak 'n roll still stands and thereby they prove themselves releasing high standard albums each time again. Musically the band hasn't changed much throughout the years and some mixture of black metal and rock (listen to the old school hard rock riff in "Ei Kahetse Midagi") is what to expect here. For namedropping junkies a reference to Khold, but more varying and way more interesting, would make it all very clear. Lembetu's vocals do the trick here; from an excellent Master's Hammer alike scream he goes to a deep clean voice as in the magnificent "Suudelda Neidu". Overall the nine hymns of patriotism are up tempo based with a few faster and more black metal sounding songs like "Soomusronglase Silmis". Everything on "Must Album" (except the title and the song translations) is written in the Estonian language and Loits perfectly know how to capture the right atmosphere linking to the Second World War. Alongside the great artwork and retro pictures the lyrics from a great aspect of Loits' individuality in the (black) metal scene. They not only deal about the madness of the Great War, but more about live in general that time. With sufficient support from the label and hard old fashioned labor this can be the big break through for the six Estonians involved. Now start the European invasion and raid throughout the West! I'll be there, waiting in the frontline. "Must Album" is a must have!

http://www.vampire-magazine.com/article.php?aid=43802

August 10, 2007

August 04, 2007

July 31, 2007

Nad suunduvad parki …




Ühel kaasas lusikas, teisel dekoratiivviin. Mõlemad on masendusest hallid.
Üks kaevab haua, teine asetab sinna pudeli. Nad teevad seda oma eesmärgi kindlamaks täitmiseks.
Kusagilt ilmub politseipatrull, kuna keegi valvas linnakodanik on teinud väljakutse: kaks kahtlast naisterahvast matavad parki mingisugust musta kilekoti sisse pakitud eset – kindlasti laip või narkootikumid. Naised seletavad patrullile: ei härra konstaabel, me matame viina … Meil on viina peied …
Konstaabel naeratab, tõstab käe mütsi juurde ja lahkub, selg ees, nende kindlameelsusele au andes.
Nad seisavad veel paar minutit vaikides, embavad hellalt ja liiguvad edasi. Naiste selja taga sööstavad pargi asotsiaalid nagu kaarnad värske haua suunas …
Need on elu rasked sõlmhetked. Tapetud on lambapäisus, ennetatud Mihklipäeva.
Et kuri ei saaks välja.

July 26, 2007

July 25, 2007

Lilled isale



Ühel hommikul andis isa mulle hästi suure kimbu helepunaseid roose.
Läksime kahekesi kikivarvul vanaisa toa ukse taha.
Paotasime ettevaatlikult ust ja läksime tuppa, kus vanaisa norinal magas.
Vanaisa voodi juures hakkas isa veidra peenikese häälega laulma:
"Sul-le kõik lil-led kin-gik-sin, isa-ke-ne..."
Oli kuulda, kuidas vanaisa vaikselt hingas.
Isa pigistas mu kätt.

A.Pihlakas
You Are Most Like Carrie!

You're quirky, flirty, and every guy's perfect first date.
But can the guy in question live up to your romantic ideal?
It's tough for you to find the right match - you're more than a little picky.
Never fear... You've got a great group of friends and a
great closet of clothes, no matter what!


Romantic prediction: You'll fall for someone this year...

Totally different from any guy you've dated.
Your Reputation Is: Wild Girl

You love to give people something (and someone) to gossip about
As far as you're concerned, all gossip is good gossip

July 24, 2007

July 19, 2007

July 18, 2007

July 09, 2007

June 28, 2007

pašol nahui

(:) Kurjuse­kannel ja kõriorel - Eesti Ekspress


(:) Kurjuse­kannel ja kõriorel
Autor: Sven Kivisildnik (28.06.2007 00:30)


Metalpere Loits ninamees Ahto-Lembit Lehtmets aka Lembetu (31) andis intervjuu (:) kivisildnikule.

Eesti popmuusika poolt on kolm ümberlükkamatut argumenti: esiteks plaadifirma/ajakiri Nail­board, teiseks perekond Loits ja kolmandaks alfahelilooja Lembetu. Paraku on kõik need kolm kordumatut imet rohkem või vähem ühemeheprojektid, seega järgneb intervjuu kurjuse kandle kõige elujõulisema kehastusega – Lembetu endaga.

Neile, kes üldse mitte millestki mitte midagi ei tea, paar sõna selgituseks. Need sõnad on surm ja metall. Kui rääkida nagu lapsega, siis ansambel Loits üllitas helikandja “Must album”, mis valdab vabalt eesti keelt, näeb pätsiaegne välja ja kõlab nagu värskelt köndistatud Kalevipoeg põrgu väravas.

Siinjuures on kohustuslik mainida, et Loits on eesti metallimuusika godzilla, kelle kõrval Meie Mees ja Metsatöll mõjuvad nagu grupp alamõõdulisi ent süüdimatult ekshibitsionistlikke aiapäkapikke. Ostke Loitsu plaat, juba kaanepilt on nii petlik, et muuhulgas võite sellega oma kivikurdi vanaema õnnelikuks teha.

Muide, “Must album” on selle tuhandi turundustegu: üht ja sama toodet saab võrdse eduga müüa nii Eesti ajaloost vaimustunud martlaarlastele, neetidega karvasele, antiikseid nipsasju armastavatele kõlupeadele aga ka kõige äärmuslikumale šovinistile, kes naudib ainult seda, kui pärismaalasele kõriorelit tehakse.

Vana kooli norra musta metallimanustajale jääb Loits ehk natuke lahjaks, sest kirikute põletamisel ja pussitamisel ei ole sellel kollektiivil suuremat tegemist. See-eest iniseva indie-muusika friigid leiavad plaadilt vähemalt ühe söödava loo, ent neile kes hindavad kvaliteetset ja erilist huugamist läheb kõik tõrgeteta kurgust alla. Küsivad lisagi.

*

Kohalikud antifašistid rüüstavad viinapoode ja korraldavad läbiotsimisi rahvuslaste juures. Peagi tuleb ka teie kord, kui olete ennast ette valmistanud, siis kuidas?
Virtuaalsed rünnakud nii kohalike kui piiritaguste “antifašistide” poolt käivad juba mõnda aega.

Selle vastu võidelda on raske või õigemini pea võimatu. Tuleb oma tõekspidamistele truuks jääda ja ennast sellest lihtsalt mitte segada lasta. Kui asi taluvuspiire ületama hakkab, siis tuleb mingi lahendus leida. Puht füüsiliste rünnakute eest kaitseb Eesti Politsei. Nii palju mul neisse veel usku jagub. Ja kui ei kaitse, siis tuleb ise mees olla.

Läbiotsimisi korraldavat KaPot ma antifašistlikuks organisatsiooniks ei pea.

Aga testament, testament on ometi tehtud?
Mul poleks sinna nagunii midagi kirjutada...

Loits tuuritab muudkui ringi. Kuidas on laulda eesti keeles ja Eesti ajaloost portugali publikule, kes pole Rootsistki kuulnud?
Portugallaste teadmisi ei tohiks alahinnata. Ma ei tea, kuidas on lood Rootsiga, aga Eestit teavad nad väga hästi. Põhjuseks peamiselt jalgpall ja Marko Märtin. Meie suureks üllatuseks polnud Loitski sealsetele metalpeadele võõras. Suruti kätt ja ümiseti lugusid. Kui lavale jõudsime, läks tõeline möll lahti. Saal möirgas viisi kaasa nagu üüratu koor.

Mis puutub maakeelsesse laulu, siis see on lausa traditsioon antud muusikažanris. See pole kunagi takistuseks olnud. Pigem vastupidi.

Kas te teate, mis toimub portugali publiku peas, mida nad arvavad laval toimuvast? Stalingradi lahing?
Ei oska aimata. Eks iga rahva seas ole erinevaid inimesi. Eks oli seal Loitsu vastaseidki, aga nende hääl jäi nõrgaks. Me ei jaga Portugaliga väga sarnast ajalugu, kuid meie sõnum, paistab et jõuab kohale. Märksa lihtsam on muidugi Iirimaal, Soomes ja Baltimaades. Märksa keerulisem aga Kesk-Euroopas.

Mis on Loitsu plaatidel viga, et nad maksavad rohkem kui üheksakend üheksa krooni?
Loits pole säästubänd. Meie plaadid on lihtsalt kordi paremad. Kunst ei tohigi liiga odav olla. Ostke plaat ja te näete, kui palju aega, vaeva ja raha sinna on maetud.

Kes on õigemad rahvuslased, kas muinasaega takerdunud Metsatöll või lähiajaloos mõurav Loits?
Me ei pista rinda. Pigem võitleme koos. Pealegi pole Töll kunagi ennast otseselt rahvuslikku sõnumit kandvaks bändiks pidanudki. Nad on ikka ennekõike meelelahutajad. Eesti rahva mineviku, oleviku ja tuleviku pärast on Loits märksa rohkem südant valutanud ja oma sõnumilevitusega riske võtnud. Iseasi, kas see ka kellelegi korda läheb...

Sellest siis ka Metsatöllu irratsionaalne edu?
Mis iseenesest on ju tore!

Mille poolest sobib norra surmametall Eesti ajaloo väljendamiseks paremini kui räpp, disko või massiivse matusekogemusega puhkpilliorkester?
Laulupidude traditsioon on meil ju kenasti olemas. Suur hulk rahvast tuleb kokku, et veel suuremale rahvale ilusaid isamaalisi laule laulda. Kõik on õnnelikud. Seega on see nišš juba kenasti kaetud. Samuti on meil olemas selline tore bänd nagu Untsakad. Meil ei jäänudki muud üle, kui muusikamaailma pimedaim pool valida.

Tegelikult on lood nii, et Loits teeb just sellist muusikat, mis kõige südamelähedasem ja räägib asjuist, mis kõige rohkem hinge kriibivad. Kõik muu on teisejärguline. Oma tegemistes tuleb olla siiras.

Massiivse matusekogemusega puhkpilliorkester sobiks meie viimast plaati saatma aga küll.
Seega te eitate, et põletate kirikuid, tapate vanu väärikaid moosekante, sööte toorest liha ning kummardate Allikukivi koobastes Kuradit või Hitlerit?
Jah.

Kui nii, siis miks ma peaksin “Musta albumit” kuulama?
Hitleri ja Kuradi kummardajatel pole meie uuelt plaadilt suurt midagi leida. Meie plaat on neile, kes peavad lugu kvaliteetsest raskemuusikast või tegelikult võib isegi öelda juba, et kvaliteetsest ja omanäolisest muusikast laiemalt. Samuti neile, kelle südamest pole lahkunud mälestus. Omagu see’s mis vormi tahes.

Kuidas on bändimehe kutsehaigusega, kas maks ja närvikava peavad vastu? Kuidas lõõgastute?
No mul on veel lisaks eespool mainitule kõikide teiste tuntumate Eesti metal-bändide mured tänu Nailboard Recordsis töötamisele kaelas (Ahto-Lembit Lehtmets on plaadifirma Nailboard Records tegevjuht – toim.). Maks ehk peab vastu, aga närvipinge on küll sageli viimasele piirile viidud. Hetkel, millal hobist saab töö, ei oskagi nagu esmalt kuskilt mujalt kui pudelist lõõgastust otsida, mis on aga loomulikult vale. Kõik vabad hetked sooviks veeta vaikuses.

Kuskil looduses ilma telefoni ja muude modernsete vidinateta. Ilus unistus.

Keskmise eesti muusiku laual jahtuvad Ludwig van Beethoveni “Kolmikkontsert”, Edward Elgari “Serenaad” ja Johannes Brahmsi “Liebeslieder”. Mida need teosed teie jaoks tähendavad?
Kui keskmise eesti muusiku laual sellised plaadid jahtuksid oleks kõik ju hästi! Klassikalise muusika vastu on mulgi kerge aukartus, mis seal salata. Loits on ühel oma EP-l isegi lõiku Beethoveni Üheksandast sümfooniast kasutanud.

Kas te jagate popmuusika ringkondades laialt levin ud seisukohta, et masturbeerimine hoiab käed terved?
Nii mõneski mõttes on tänapäeval kohalik poppmuusika ja raskerokk äri tasandil põimunud. Eesti on ju nii kuradima tilluke. Käed on meil kõigil terved.

Kui paljudel maailma rahvastel on oma ajaloolis-patriootiline mustametallimuusika kultuur?
Erinevates vormingutes on see levinud üle ilma, ning mängib kogu metal-ilmas üsna olulist rolli. Olles siis maati radikaalsem või leebem, tuntum või allasurutum. Sarnane situatsioon Eestiga on näiteks kõigis Baltimaades, Iirimaal, Norras, Ukrainas jne.

Eesti ajalugu on ju ainult üks suur hämarus, keegi ei tea sellest midagi? Ehk oskate teie öelda, kui palju oli metsavendade hulgas juute ja pederaste?
Pole huvi tundnud, aga kui sind see teadmatus nii väga piinab, siis uuri välja. Ehk on kellelegi sellist statistikat vaja. Näiteks juutidele ja pederastidele.

Kuidas läheb kokku teie isiklik muusikaline maitse ja ürglooduse repertuaar? Näiteks sügisene ritsikate saagimine?
Sünni- ja elupaik mõjutab nii ehk naa inimese kujunemist ja jätab alati seeläbi ka kunsti oma jälje. Ritsikatega võidu me oma kurjusekandleid saaginud pole aga põhjamaist natuuri leiate Loitsust palju.

Millist tööd te pakuksite Arvo Pärdile, kui ta helistaks ja avaldaks soovi Loitsuga liituda?
Arvo Pärdi teadmiste pagas muusika loomise, arranžeerimise ja turustamise vallas on kindlasti nii üüratult suur, et Loitsul oleks temalt palju õppida. Nõuandja rollis ma teda ehk näeksingi. Arvo, me ootame su kõnet!

Loominguline tegevus pärsib ilmselgelt tootvat tööd plaadifirmas Nailboard Records. Millal Loits laiali läheb?
Tahaks loota, et Loits lõppeb siis, kui viimane meist kui kardulas mulla all on. Kui asja reaalsemalt kaaluda, siis vabiseva vanamehena tahaks ehk väärikamaid tegusi teha kui laval karata.

Mis Nailboard Recordsisse puutub, siis viimane on saanud pigem Loitsule takistavaks teguriks. Just seeläbi, et mul on hoolealuseid rohkem kui Loits ja varasem vaba aeg, mis peaasjalikult Loitsule sai pühendatud, on nüüd Nailboardi poolt neelatud.

Kolonialism või kognitiivne kapitalism?
Siin pole mõtet nii peeneks minna. Pole ideoloogiat, mida ei suudaks poliitikud oma äranägemise järgi ja ohtra propagandaga perse keerata. Korralikult toimivas demokraatlikus riigiski oleks lausa lust elada. See demokraatia, mida täna viljeletakse, ei kannata aga kriitikat.
Kes on Loitsu kõige ohtlikumad konkurendid muusikaturul?
Antud valdkonnas pole Eesti mastaabis konkurents mitte mingit pidi ohtlik. Pigem ergutav ja pingutama sundiv faktor. Lõppeks on ikka nii, et kui veab ühel, veab ka teisel. Ruumi on veel kõigil piisavalt.

Mida te arvate, millise paragrahvi alla läheb Eurovisioni lauluvõistluse korraldamine grupiviisilisel teel, korraldamisele kaasaaitamine või sellel esinemine?
Paragrahvi alla peaks minema Eurovisiooni tõsiselt võtmine. Õigemini peaks seda teatavates asutustes võimalikult kiiresti ravima hakkama. Mina isiklikult ootan pikisilmi, millal ma taas õlle, Juure ja Kivirähuga seda tsirkust vaatama saan hakata.

Millised raadiojaamad Loitsu lugusid mängivad?
Poliitiliselt korrektne oleks vastata, et kõik endast lugupidavad raadiojaamad. Kuigi meie muusika pole just kõige raadiosõbralikum, on Loitsu poolehoidjaid paljudes raadiojaamades. Müts maha toetajate ees.

Millised on teie suhted autorikaitse age ntuuriga, kui palju teil neist kasu on, konkreetselt – mitu krooni aastas?
Loits on olnud autorikaitse liige ja kopikatki kõlistati korralikult, aga mitte nii palju, et autorikaitse meie promomist segama poleks hakanud. See on pikem jutt. Ühesõnaga ilma on meil hetkel parem.

Kas te olete ka naha- ja suguhaiguste arsti juures käinud ja kui, siis milline oli diagnoos?
Ma ei usu, et see vastus isegi sind õnnelikumaks või kurvemaks teeks.

Juhul kui poliitikutel õnnestub Loitsu laulja asendada mõne kuuleka marionetiga, siis mida teete edasi?
Selline olukord on nii ehk naa välistatud.

Kui suur oli “Musta albumi” eelarve?
Piisavalt nii suur, et “Musta albumit” ei saa üheksakümmne üheksa krooni eest müüa. Korralikult produtseeritud metal-album on kallis lõbu.

Ma küsin alati kõigilt, millise raamatu te viimati läbi lugesite?
Nii kummaline, kui see ka pole, oli selleks raamatuks Terry Pratchetti “Vaid sina suudad inimkonna päästa”. See vedeles lihtsalt stuudios laua peal ja kui ma ta juba kord kätte võtsin, siis tuli ka asi lõpule viia. Mõnus sundimatu huumor. Sobis imehästi vastukaaluks pingelisele perioodile.

Millal eesti MTV teie klippi näeb?
Nii pea kui eesti MTV meie vastu huvi tundma hakkab.

Kas teie hinnangul peaks Eestis seadustama ka homoabielud, kergemad narkootikumid, eutanaasia jne?
Eutanaasia on ainuke, mille seadustamist ma eelpool mainitutest pooldaksin. Olukorras, kus surm võrdub paratamatusega, on inimese piinlema jätmine ebainimlik. Kõik muu ei kuulu meie kultuuriruumi.

Mis asendab muusikalisel kollektiivil Loits tulevikuplaane?
Euroopa tuur on taas plaanis. “Musta albumi” vinüülversioon on tulemas. Paar videot oleks vaja veel valmis vorpi­da jne. Tööd on Loitsul alati palju, häid uudiseid ning põnevaid üllatusi varuks samuti.

* Ansambel Loits esineb festivali Hard Rock Laager (29.-30. juunil Vana-Vigalas) esimesel päeval.



Loits detailides
Ahto-Lembit Lehtmets aka Lembetu - vokalist ja plaadifirma Nailboard Records tegevjuht
M. Divine - bassimees ja töömees
Lauri Kuriks - Loitsu uus kitarrist. Mängib kitarri ka drag race thrash metal bändis Nitrous. Sõidab võidu, kiirendusmeister.
Kaire - klahvpillid ja KKP Kriminaalteabe osakonnas Interpoli ja Sirene alal
Karmo - kitarrist ja lavameister-operaator
Atso - trummar, professionaalne muusik, mängib hetkel trumme ka ansamblites Metsatöll, Solwaig ja Human Ground

Diskograafia
Kauamängivad: “Ei Kahetse Midagi” (2001), “Vere Kutse Kohustab” (2004), “Must album” (2007)
7-tollised: “Legion Estland” (2003),
“Meeste Muusika” (2004), “Raiugem Ruunideks” (2005)
DVDd: “Vere Kutse: The Story of the Origins of Flak’n’Roll” (2005), “Leegion laval” (2007)

June 25, 2007

June 24, 2007

June 14, 2007

Roland JUNO G - my love

Canon in D

Ühel hommikul..




läksime koos sõpradega metsa sõnajalaõit otsima.
Otsisime tükk aega ja nälg tükkis lõpuks kallale.
Harutasime oma võileivad paberist välja ja veidi aega kostis põõsaste vahelt ainult vaikset nohinat.
"Kas kellelgi juustuvõileiba ka on?"
Kõik otsisid tükk aega.

Heikki ja Ago