Schengen avab uuest aastast ka eestlastele tee piirideta Euroopasse

Schengen avab uuest aastast ka eestlastele tee piirideta Euroopasse

Eestist saab tõenäoliselt juba selle aasta lõpul Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige,
mis annab kõigile siinsetele elanikele õiguse ületada enamiku Euroopa riikide piire
igal ajal ja meelepärases kohas piirikontrolli pelgamata.

Plaanide järgi peaks passikontroll maa- ja merepiiridel kaduma 31. detsembriks.
Piirivalveameti peadirektori Roland Peetsi sõnul kaob Schengeniga liitudes dokumentide
kontroll Eesti lääne- ja lõunapiiril ning maanteede piiripunktidest korjatakse kokku kõik liiklustõkked.

Jahiomanikud võivad soodsat tuult kasutades iga kell kursi näiteks Soome rannale võtta,
ilma et peaks piirivalvuritele passi näidates aega raiskama, ja Läti piiri äärde seenele sattunud võivad ka
naaberriigi pinnalt metsaande noppida.

Lõpeb ka tobe olukord, kus piirilinna Valga paljud elanikud peavad puukuuri või sauna minekuks riigipiiri ületama.

Suurt kergendust tooks piirikontrolli kadumine tihti välismaal käijatele, näiteks kaugsõiduautojuhtidele.
Eile Soomest Eestisse jõudnud kaugsõidujuht Vitali, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada,
nentis Tallinna sadamas piirikontrolli läbides, et on Schengeni lepingu jõustumist oodanud juba aastaid.
«Puutun piiriületusega kokku iga päev. Mida lihtsam see on, seda parem,» kinnitas sohver.

Üks kitsaskoht

Siseministeeriumi Schengeni koordinaatori Piret Lillevälja sõnul on Eestil jäänud Schengeni viisaruumiga
liitumiseks läbida veel viimane etapp – riikidevahelise infosüsteemi SISOne4All rakendamise hindamine,
mis algas esmaspäeval.

«Meie poolt vaadates on kõik vajalikud ettevalmistused tehtud,» rääkis Lilleväli. «Eesti maa-, mere- ja õhupiiri
hindamised läksid edukalt, veel ootame otsust Tallinna lennujaama järelhindamise kohta,» rääkis ta.

Lilleväli selgitas, et lennujaam ongi Eesti võimalik komistuskivi teel piirideta Euroopasse. Nimelt pole lennujaamas
ikka veel lõppenud ehitustööd, mille eesmärk on eraldada Schengeni leppega ühinenud maade reisijad teistest.
 «Esialgu on lennujaam välja pakkunud ajutise lahenduse, kuid ekspertide arvamus selle kohta ei olnud eriti positiivne,» märkis Lilleväli.

Lõpliku otsuse, kas Tallinna lennujaam vastab Schengeni viisaruumi nõuetele, langetavad Euroopa Liidu ametnikud novembris.
Kui otsus on heakskiitev, peaks Schengeni riikidesse lendavad reisijad passikontrollist pääsema 28. märtsil,
mil läheb käiku suvine lennuplaan.

Piirivalvureile tööd jätkub

Roland Peets kinnitas, et ükski piirivalvur töötuksjäämist pelgama ei pea – ka pärast Schengeni leppega liitumist
jääb piirivalve lisaks idapiirile tegutsema ka sadamates ja lennujaamades. Liiati jäävad piirivalvurid Eesti lõunapiiril
täitma mõningaid sisejulgeoleku ülesandeid.

Ta lisas, et piirivalves on palju ametikohti täitmata ning mõned inimesed õpetatakse uusi tööülesandeid täitma.
 «Ega piirivalvuril ole suurt vahet, kus ta tööl käib, sest keegi neist piiril ei ela ja nende sõidukulud kompenseeritakse,»
 märkis Peets.

Praegu on piirivalves 2624 ametikohta, kuid töötajaid vaid 1883. Samas peaks ametikohtade arv tuleval aastal
veerandi võrra vähenema, nii et puudu on sadakond töötajat.

Piirivalvepunktidest rääkides märkis Peets, et hooned ei ole piirivalveameti omad ning nende saatuse üle otsustab
omanik, Riigi Kinnisvara AS. «Kas nemad rendivad need hooned välja või teevad sinna kaubamaja, on teine küsimus.
Piirivalve peab vaid säilitama võimekuse taastada kontroll lõunapiiril, kui olukord riigis seda nõuab,» selgitas ta.
«Kuid ilmselt hakkame sellisel puhul kasutama liikuvaid valveüksusi.»

Asjatundjate sõnul suurendab kontrolli kadumine lõunapiiril ohtu, et Eestisse võib teiste riikide kaudu Schengeni viisaga
imbuda ka soovimatut rahvast. Piret Lillevälja sõnul peab seda riski kahandama Schengeni riikide ühine infosüsteem
ja must nimekiri, kuhu kantakse sissesõidukeelu saanud inimesed.

Reisida saavad kõik

«Kui Eesti paneb mõnele inimesele sellise keelu, ei saa ta edaspidi külastada ühtegi Schengeni riiki,» rääkis Lilleväli.
«On ka riikidevaheline viisakonsulteerimise süsteem (viisataotluse saanud riik uurib teistelt, kas on mingi põhjus viisa
andmisest keelduda – toim), kus meil on õigus kaasa rääkida, aga praktikas ei pea ma võimalikuks, et suudaksime
kõiki taotlusi konsulteerida.»

Kodakondsuseta ja teiste riikide kodakondsusega elanike Schengenis liikumise probleem on Lillevälja kinnitusel lahendatud
Euroopa Liidu tasandil.

«Need Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad tulevikus Schengeni viisata
Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul,» seletas ta. «Kuna piirikontrolli ei ole, peavad nad päevade üle ise
arvet pidama ning arvestama sellega, et näiteks politsei võib nende dokumente kontrollida.»

Lilleväli toonitas, et Schengeni viisa või viisavabastus ei anna õigust mõnes Schengeni riigis tööle asuda.
«Eestis elav Vene kodanik, kes soovib teises Schengeni riigis tööle asuda, peab seal läbi tegema
pikemaajalise elamisloa taotlemise protseduuri,» hoiatas ta.

Schengeni konventsioon


1985. aastal sõlmisid Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa lepingu piirikontrolli
järkjärguliseks kaotamiseks nende ühispiiridel. Hiljem ühinesid konventsiooniga Itaalia, Portugal, Hispaania,
 Kreeka, Austria, Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome.

Euroopa Liidu (EL) riikidest pole Schengeni lepinguga ühinenud Suurbritannia ja Iirimaa, kes soovivad ka
edaspidi teistest riikidest saabujaid piiril kontrollida.

Schengeni õigusruumiga soovivad selle aasta lõpus liituda Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola,
Slovakkia ja Sloveenia, kelle suhtes langetab EL justiits- ja siseasjade nõukogu otsuse novembris.

Schengeni lepinguga ühinenud Šveits on avaldanud soovi korraldada järgmisel aastal valmisoleku hindamised,
mis võimaldaksid riigil liituda õigusruumiga alates 2009. aasta algusest. Samuti soovivad Schengeni süsteemiga
liituda ELi uusliikmed Bulgaaria ja Rumeenia, kellel kulub kõigi tingimuste täitmiseks veel paar aastat.

Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata. Kui avalik kord või riigi julgeolek
seda siiski nõuab, võib konventsiooniosaline piiratud aja jooksul rakendada piirikontrolli.

Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste
konventsiooniosaliste territooriumi. Kuni kolmekuulise viibimise puhul antakse välismaalasele
konventsiooniosaliste territooriumile sisenemiseks luba juhul, kui tal on kehtiv piiriületusdokument või viisa.

Tuuli Koch, Postimees
Ingvar Bärenklau, Postimees