April 29, 2008
April 28, 2008
Öö
Öösel polegi nii pime kui sa mööda õue käid
Kõrgel kaugel algab ime-öö on salavalgust täis
Taeva igatsevad silmad külmad tähed taevalael
Värelevad üle ilma kõige keskel Põhjanael
Kui sul mure tärkab põues või kui paha on su meel
Olema pead öösel õues hetkeks peatud linnuteel
Vaata lõppematu taeva tühja kõike teadvat pilku
Kaovad sinu pisivaevad miljonisse tähevilku
J.Tätte
--------------------------------------------------------
liblikapüüdja
April 25, 2008
Uhuhuu - Ajad ja kombed
Ajad ja kombed | |
Eesti rahvalaul | |
Aastad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind.
Võõrad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.
Kõigist nad pidanud lugu
armastushetkel. Ahoi.
Oli peruulane, neeger
uudne ja haritud tõug.
Sakslasest südamejääger,
nendest siis polnudki põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää.
Sai ka siis seda, mis tahtis -
südame voodi ja käe.
Sai ka siis seda, mis tahtis -
südame voodi ja käe.
Aga need kauaks ei jäänud,
kadusid Willi ja Fritz.
Aeg uusi mõtteid on toonud -
miilits kolhoosnik ja kits.
Seltsimees akna all vahib,
temagi ihaldab naist.
Ei ta siis küsi:"kas tohib?",
käratab uhkelt:"Davai!".
Ei ta siis küsi:"kas tohib?",
käratab uhkelt:"Davai!".
Nõnda need ajad ja kombed,
elu see keerleb kui hull.
Ei tea, mis võib tulla homme.
Täna hea, homme on null.
Parem las vallatleb noorus
ohtlike tormide käes.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.
Alati ustavaks sõbraks
möllude merele jään.
Päriselt see on rahvalaul!
April 24, 2008
April 23, 2008
Ansambel Loits kuulutab välja koduvideokonkursi
Loits kuulutab koostöös meediaportaaliga Delfi välja koduvideokonkursi. Video võib teha vabalt valitud Loitsu loole, kunstilisi piiranguid bänd ei sea.
«Osaleda võivad kõik, kes on elus kas või ühe slaidshow kokku keevitanud, tehniline teostus pole olulisim, loeb loovus, idee ja muidugi ka Loitsulik lähenemine, samas võib loorbereid lõigata ka uudse teostusega,» julgustab Loitsu süntesaatorimängija Kaire Nurk , lisades: «Igal juhul tasub proovida. Auhinnad on auväärsed ja kell tiksub.» Töid saab esitada 30. maini, parim pääseb sügisel ilmuvale Loitsu DVDle. Rohkem infot ja videod: video.delfi.ee/contests. www.loits.org
April 22, 2008
April 20, 2008
April 18, 2008
DEL
April 17, 2008
Oh vaiki õnnetu!
Kui mõtlemine pole sinu lemmiktegevus, siis vaiki õnnetu!
Kust sa ilma asjaosaliste arvamust teadmata võtad, et asi pole õige?
Masendav on pühvile pakkuda seda, mida ta tegelt ilgelt vajab - gossipit ja klatši, et saaks oma rõvedates fantaasiates mõnuga selle peale pihku onada kui saab kellegi elu üle arvet pidada.
Ei no mis ma turtsun - ma saan aru küll, et edu, ilu, privileegid jm eluks vajalik tekitab pealtvaatajais segadust ja kadedust, aga ega nad ometi midagi ette ju ka ei võta, et samamoodi elumerelaineis supelda...
Nemad istuvad lihtsalt tagareas ja kommenteerivad. See ongi nende argipäev.
Masendav.
Cheers commonalities!
Kaire the queen
April 15, 2008
Anu tiab mis Anu räägib!
EMA 2008 showl oli oopis niimoodi:
Teiseks vahepalaks tulid lavale metal-ansambel «Loits», kus trumme tagus Marko Atso, lisaks lõi kaasa ka Marko naine, kes mängis klahvpille ning nende 6-aastane poeg, kes isa eeskujul trummidel põristas.
auinnadki jagunesid järgnevalt: Metal/punk artist - Loits
Saagim Social Club pre(S=V)ents
April 14, 2008
Titebuum jätkub...
Hehe, mis mees :=)
Vaatasin üle mitme aja oma järelkasvu orkuti profiili .
Piltide allkirjad on ülikõvad!:) (Hõissa kauboi hipihipi eee...)
Piltide allkirjad on ülikõvad!:) (Hõissa kauboi hipihipi eee...)
April 13, 2008
Loits "Haavad uulitsal"
Director: Liina Paakspuu
Producer: Ahto-Lembit Lehtmets
Cinematographer: Mihkel Soe
Art director: Kerstin „Kessu" Raidma
Editor: Arian Levin
Camera I assistant: Heiko Sikka
Camera II assistant: Veiko Kalju
Camera III assistant: Erik Põllumaa
Costumes: Merje Raidalu
Prop Master: Markus Karmo
Casting: Kaire Nurk
Catering: Kirsika Kolk
Transportation: Tõnu Svarts
April 10, 2008
April 09, 2008
April 08, 2008
o sancta simplicitas!
Nii, on märkamatult jõudnud kätte see aeg mu elus, kus võtan endale õiguse endast nooremaid ja lollimaid kritiseerida ja niisama targutada.
Olen huviga jälginud endast 6-7 a nooremaid sookaaslasi. No sellised 19-22 a, lapsesaamiseeas naisi. Otsivad oma õnne: ootavad midagi; unistavad; loodavad.
Nii peabki. Ja peab kogu elu, sest mis sind muidu üldse elama ahvatleb. Aga.
Vanema ja targemana (ja teps mitte kibestunult) võrdlen õrnas eas neidude ja enese selleaegset käitumismustrit, eneseaustust ja sotsiaalset haritust. Ja sellest subjektiivsest võrdlusest selgub, et noored naised on 8 a muutunud küll teadlikumaks ja targemaks, aga täpselt ei saa aru et mis vallas.
Olen sattunud ilmaasju arutama nii mõnegi pealtnäha aruka noorukese plondiini või prünetiga. Pealtnäha!!. Veerand tundi hiljem olen neile andestanud nende ignorantsuse mõnel täiesti loogilisel teemal. Mõned hetked hiljem aga kibedalt oma andeksandmist kahetsenud ja vana head "uups mis kell on " nippi kasutades minema lipsanud. No piinlik on!! Kuidas saad sõna võtta, rusikat vastu rinda taguda ja oma arvamust kisendada teemadel, millesse pole pikemalt süvenenud. Kuidas inimene tahab üldse vaielda teemal, mille suhtes pole tal backup'i? Kui veidi tema raudset arvamust mõne vettpidava argumendiga kõigutada muutub ta tavaliselt plirts_plärtsuks ja ütleb - aga ikkagi, mina ei tea, mina olen veendunud jne.
Kurat, äkki mulle teebki muret hoopis olematu väitlusoskus..Sellegipoolest soe soovitus: kui sa tahad oma veendumust ja tõekspidamisi valjuhäälselt demonstreerida, siis tee kodutööd, loe ajalehti ja valmistu väitlema, sest on kindlasti inimesi, kes sinu veendumusi jagada ei soovi, või küsivad lihtsalt sinu tõekspidamiste kohta põhjendusi. Ole selleks valmis!
Meil kõigil on oma arvamus, aga võta teadmiseks, et kindlasti on olukordi ja hetki, kus sinu arvamus ei loe ja sinu kommentaar pole oodatud.
Ja suhted.
Jaajaa, ma ise mäletan selgelt 17 a neiuna peale 3 a kestnud suhet seda patoloogilist "eluarmastusesündroomi", kus lahkuminek = türisalu pangalt pea ees vabalangemisega.
Aga et ma täna selle suhte lõpule mõeldes kergendatult hingan ja oma vanemaid ja häid sõpru tänan, annab just see mulle õiguse siin oma blogis targutada ja noortele "eluarmastusesündroomi " küüsis vaevalevatele karjuda, et LASKE MINNA!!
See on valus ja vastik ja ebaõiglane, aga ennast lolliks teha, kellegi jala küljes rippuda ja igapäev teisepoole tegemiste aruannet nõuda (tänapäeval ka internetis tema järgi nuhkida) on mõttetu, rumal ja eneseväärikust kõigutav.
Suhe on siis suhe, kui sul on koguaeg hea, ja sa ei pea muretsema. Sa usaldad. Ja sind usaldatakse. Te ei raiska aega mõttetu armukadetsemise ja eradetektiivide peale. Teie kvaliteetaeg algab siis kui saate kokku ja lihtsalt räägite, ja teil on nii palju arutada ja unistada....
Kui sul on teisiti, siis mõtle järele!!
To be continued...
Teie
suheteprofessor
Doktor Ant
Olen huviga jälginud endast 6-7 a nooremaid sookaaslasi. No sellised 19-22 a, lapsesaamiseeas naisi. Otsivad oma õnne: ootavad midagi; unistavad; loodavad.
Nii peabki. Ja peab kogu elu, sest mis sind muidu üldse elama ahvatleb. Aga.
Vanema ja targemana (ja teps mitte kibestunult) võrdlen õrnas eas neidude ja enese selleaegset käitumismustrit, eneseaustust ja sotsiaalset haritust. Ja sellest subjektiivsest võrdlusest selgub, et noored naised on 8 a muutunud küll teadlikumaks ja targemaks, aga täpselt ei saa aru et mis vallas.
Olen sattunud ilmaasju arutama nii mõnegi pealtnäha aruka noorukese plondiini või prünetiga. Pealtnäha!!. Veerand tundi hiljem olen neile andestanud nende ignorantsuse mõnel täiesti loogilisel teemal. Mõned hetked hiljem aga kibedalt oma andeksandmist kahetsenud ja vana head "uups mis kell on " nippi kasutades minema lipsanud. No piinlik on!! Kuidas saad sõna võtta, rusikat vastu rinda taguda ja oma arvamust kisendada teemadel, millesse pole pikemalt süvenenud. Kuidas inimene tahab üldse vaielda teemal, mille suhtes pole tal backup'i? Kui veidi tema raudset arvamust mõne vettpidava argumendiga kõigutada muutub ta tavaliselt plirts_plärtsuks ja ütleb - aga ikkagi, mina ei tea, mina olen veendunud jne.
Kurat, äkki mulle teebki muret hoopis olematu väitlusoskus..Sellegipoolest soe soovitus: kui sa tahad oma veendumust ja tõekspidamisi valjuhäälselt demonstreerida, siis tee kodutööd, loe ajalehti ja valmistu väitlema, sest on kindlasti inimesi, kes sinu veendumusi jagada ei soovi, või küsivad lihtsalt sinu tõekspidamiste kohta põhjendusi. Ole selleks valmis!
Meil kõigil on oma arvamus, aga võta teadmiseks, et kindlasti on olukordi ja hetki, kus sinu arvamus ei loe ja sinu kommentaar pole oodatud.
Ja suhted.
Jaajaa, ma ise mäletan selgelt 17 a neiuna peale 3 a kestnud suhet seda patoloogilist "eluarmastusesündroomi", kus lahkuminek = türisalu pangalt pea ees vabalangemisega.
Aga et ma täna selle suhte lõpule mõeldes kergendatult hingan ja oma vanemaid ja häid sõpru tänan, annab just see mulle õiguse siin oma blogis targutada ja noortele "eluarmastusesündroomi " küüsis vaevalevatele karjuda, et LASKE MINNA!!
See on valus ja vastik ja ebaõiglane, aga ennast lolliks teha, kellegi jala küljes rippuda ja igapäev teisepoole tegemiste aruannet nõuda (tänapäeval ka internetis tema järgi nuhkida) on mõttetu, rumal ja eneseväärikust kõigutav.
Suhe on siis suhe, kui sul on koguaeg hea, ja sa ei pea muretsema. Sa usaldad. Ja sind usaldatakse. Te ei raiska aega mõttetu armukadetsemise ja eradetektiivide peale. Teie kvaliteetaeg algab siis kui saate kokku ja lihtsalt räägite, ja teil on nii palju arutada ja unistada....
Kui sul on teisiti, siis mõtle järele!!
To be continued...
Teie
suheteprofessor
Doktor Ant
April 07, 2008
April 06, 2008
April 05, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)