Sõjad, tänavarahutused, tormised ilmad- kõigil neil on 1 pisikene positiivne ühistegur. Need liidavad kaasmaalasi.
Võtame kasvõi ühe meie trepikojanaabri, onu, kes igapäevasele tervitusele vastab turtsaka mühatusega, endal silmad samal ajal trepikoja põrandasse puuritud justkui otsiks kadunud 10 sendist vms. Täna hommikul kui me oma massinat hangest välja puhastasime, astus trepikojaonu krapsakalt ligi ja pakkus energiliselt abi, andis nõu kuidas tuleb jõnksutada ja kiitis esiveoliste masinate häid sõiduomadusi. Mina leian et see on igaljuhul positiivne. Ma sain teada, mis häälega onu räägib ja sain olla vastu viisakas lootuses, et järgmine kord saan trepikojas ehk tere vastu tere. Mõtlete nüüd et mis see tere ikka maksab, eks. Mõelge pealegi.
Naabrionu tere on tore.
No comments:
Post a Comment