Eesti Raamat 1990
Autor jutustab enda ja oma laste küüditamisest Siberisse. Ta kirjeldab üksikasjalikult ja teaberikkalt Siberi vanausuliste küla ja sealseid inimesi. Kümnete pisiportreede kaudu avanevad algelised olud, suur vaesus, elu nälja piiril. Autor, kellel pole küll mingeid illusioone süsteemi suhtes ning mille ohvriteks on ka kohalikud elanikud, suudab siiski säilitada kibestumata oleku.
Soovitan neile, kel meeles või südames lehmalüpsi, kartulimaa ja leivateo ajad!
Emme sulle ka!
EDIT: Mõned raamatud (eriti vana-aja-lood)panevad mind sööma, no lapsest saati on see nii olnud, et haaran nt. leiva-või-soola ja veeklaasi raamatu lisaks...
Hästi mõnus, aga niiii masendavalt ebatervislik.
Mäletan et kunagi lasin J.Verne Saladusliku saarega (mida olen u. 50x kindlasti kaanest kaaneni lugenud) terve karbi assortiikomme + paki küpsiseid.
Uih tõõõõ!
No comments:
Post a Comment