Doktori talverõõmud

Doctor Cott

Palju õnne!

Nädalaga kadus 5 võipakki

Eile -

kudusin endale mütsi.
oli DHW hooaja viimane osa.
meisterdasime perega Simole kooli näituseks Union Jacki.
oli Simol koolis Eesti-teemaline viktoriin, kus ta jäi II-III kohta jagama.

Jaaguar, veebruar, märtsaprill.

Täna on nagu neljapäev, homme lühendatud tööpäev, kolmapäeval suur pidupäev, neljapäeval on jälle nagu neljapäev ja siis 3 vaba päeva - reede, laupäev ja pühapäev.
Suur kihk on juba metsa minna, aga ilmaprognoosi järgi tundub, et eesmärgipõhiselt saab sinna alles mais. Täiesti masendav ikka - 60 päeva pärast! Kassi normaalseks tiinuse ajaks loetakse 63-66 päeva.
Väga konstruktiivne ja sisutihe monoloog.
Kolmapäeval läheme paraadile.

Sea Hunter ja kalipso tuleb muretseda.


EDIT: JUHUUUU! «Sula hakkab vahelduma külmaga, aga kõige suurem külm on selleks talveks ilmselt möödas,» sõnas Merilain.

Sähke meisterdetektiivid

-nagu juuresolevatelt piltidelt näha on meil peale tittede plaanis Veikoga võtta koju jääkaru, rebane ja ahvid.

Pisara välja meelitaja

Kriminaalpolitseinik Ida Inn ja tema saatusekaaslased

See raamat on koostatud kirjade põhjal, see oleks nagu romaan kirjades. Sündmustik areneb 12 aasta jooksul ja selles ei ole midagi väljamõeldut. Siin on arvukas tegelaskond, on intriige, põnevustki, igapäevaelu musta masendust, üürikesi helgeid õnnehetki. Gulagi vang, Eesti kriminaalpolitsei assistent Ida Inn, kirjutas need kirjad oma Tallinnas elavale õele Elfriedele Põhja-Uurali vangilaagrist (Sevurallag) aastail 1944-1950 ja Krasnojarski kraist asumiselt 1951-1956. Ida kirjeldas iseenda ja oma saatusekaaslaste elu, omavahelisi suhteid, igatsust armastuse, lähedaste ja kodumaa järele. See kõik on dokumentaalselt täpne, vahetu, emotsionaalne ja erineb memuaaridest, kus sündmustele heidetakse tagasipilk. Ida kirjad on avameelsed, usalduslikud. Õde oli ainus lähedane inimene, kellele võis hingelt kõik ära rääkida.

Estnisch Handwerk

Sel nädalal kudusin endale paari käpikuid ja eelmisel Veikole villased sokid.

Sokkide foto on illustratiivne

Meil jällegi on ainult tühjad pihud ehk küttearve

Töötan Noblessneri laevatehase inseneride elamus, ehit.1914-1915

Minu Ratsuritäht (Hippeastrum)...

...suri kohe kui olime Pääskülla kolinud. Ent õnneks  ma ei raatsinud  sibulat ära visata ja lasin tal üle talve lihtsalt potis magada. Paar päeva tagasi  märkasin imepisikest rohelist äärt sibula seest vohamas ja andsin kibekiiresti puhanud taimele vett. Nüüd paari päevaga on lehekesed 2-3 cm visanud ja loodan teda peagi  jälle õitsemas näha

Suluseis

Kuna peale vabariigi aastapäeva tuleb võtta tasustamata sundpuhkuse päev, kompenseerib selle sõber tuludeklaratsioon, mis seekord ongi peaaegu mu ühe päeva palk  Mõtled küll, et mis see päevapalk siis ära ei ole. Aga teisaldame nüüd selle nt pooleks paagiks kütuseks  või külmkapitäieks söögiks. Teine võimalus on puhkusepäev välja võtta kui lapsepäev, neid saab  lapsevanem meie riigis aasta jooksul välja võtta kolm ja raha makstakse ühe päeva eest ca 66 krooni miinus maksud. Ahvatlev mis?
Puhkusepäevadest aga ei pääse ka lähitulevikus, seepärast on  kahju, et iga kuu tulu deklareerida ei lubata:) Tendents vaesusekasvule ma ütlen teile. Aga ega ma vist kedagi ei üllata  praegu?

Geni

Liitusin vanaemapoolsete sugulaste kutsel Geniga ja olen sellest suures vaimustuses. Lehel on minuga seotud üle 300 isiku ja isapoolsete sugulaste nimekirja täiendades tuleb kindlasti sadu juurde. Kõige vanem teadaolev vaarisa on hetkel üles märgitud kui Juhan Soopan tema peaks olema minu vanavanavanavanaisa. Genist leidsin ka oma vanavanavanemate pildi, muuhulgas teavitab leht sind soovikorral sünnipäevadest, lisatud sugulastest jms.
Kõik Genisse!

Puhas kuld vastik huumor :) Hei apple!

Ülejäänud 5 osa youtubes kõrval paremal listis.

Vanavanavanemad

Suri legendaarne metsavend Alfred Käärmann

Suri legendaarne metsavend Alfred Käärmann

Nii ilus!

Minu 5 nägu

"Mäestusi koolipäevist, sõjakeerisest ja põgenikelaagreist" - Valter Allase

Valter Allase on sündinud 1917. aastal ja elab praegu Kanadas. Ta on pärit Kadrina kihelkonnast, kus pere pidas talurahvakauplust. Üsna varakult iseseisvalt otsuseid tegema harjunud noormees lõpetas 1935. aastal Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi, läbis sõjaväeteenistuse ja töötas kuni pankade natsionaliseerimiseni Rakvere Ühispangas, seejärel esimese Nõukogude okupatsiooni lõpuni ETKVLis.
Sõjakeeris viis ta mitmetesse paikadesse nii kodumaal kui kaugemal — alates 36. politseipataljoni retkest Stalingradi alla kuni Neveklau ohvitseride koolini sõja lõpu eel. Sõja lõppemisel õnnestus tal Tšehhi põrgu eluga läbida, ameeriklaste tsooni jõuda ja ühineda perega Augsburgi DP laagris Saksamaal. 1949. aasta kevadel emigreerus Allaste pere Austraaliasse, sealt 1954. aasta lõpul Kanadasse. Elukohaks sai Montreal, kus Valter Allase töötas pangas pensionile minekuni 1982. aasta veebruaris.
Pensionieas on kirja pandud ka selle raamatu mälestused, mis algavad Valter Allase kooliajaga ja lõpevad Augsburgi DP laagriga. 

Antud raamat on sarjast "Aja lood" ja mahult 303 lk.