Lembit Anton.
Ma soovitan seda raamatut Eesti rahvale. Samuti nagu Aili Helmi triloogiat, millest olen siin blogis ka põgusalt juttu teinud. Miks? Sest suur osa eestlastest plõksivad niisama ajaloo- ja fashismiteemadel, olemata elus läbi lugenud ühtegi vastavasisulist raamatut. See raamat on hea lihtne ent väga valgustav teemadel: Miks eesti poisid võitlesid Saksa SS ridades ning Miks meie eestimeelsed vanaisad-emad venemaad ja selle sigitisi ei salli. Ja miks ei peagi sallima!
Raamat on suht-koht isiklik ja kinnistav. Kinnistav seetõttu, et sisaldab arvukalt kordusi (no mitte sõnasõnalt, aga mõtetelt). Aga seda ilmselt ühele ajaloovõhikule just vaja ongi. Puust ja punaseks:)
Militaar-ajaloohuvilistele on see ka kindlapeale tore ja põnev lugemine, ent vaevalt et nad sellest raamatust midagi sellist ammutavad, mida varem ei teadnud. Või ehk siiski!? Kas admiral Pitka kõne ja lipu andmine oli teile varem sarnase kirjeldusena teada?
Ema kirjutas mulle: Tahtsin Sulle teada anda, et sinu vanaema tundis nooruspõlves seda meest hästi. Mul on isegi väike kahtlus, et neil võis mingi „keemia” olla!
Mäletan, et ema rääkis temast siis, kui ta oli Rakvere teatris näitleja ja selle Lembitu sünnikoht on seal Veltsi lähedal kus ema elas.
No comments:
Post a Comment