Täitsa tore, sattusime Valmi ja 6 lapsega esimesse ritta, mis sisuliselt tähendas staare meetri kauguselt sulle otse kõrva laulmas, palju siredaid sääri, tohutud kaelatrenni paremale-vasakule-üles-kõrvale-alla, kõhulihasetrenni, sest nalja sai ka
ja väga karvaste ninaaukudega lott lep-landi. Muide mis värk tal selle värisemisega on, hirmsasti tudiseb ja koordinatsioon oli teiste kompude poistega võrreldes ka kehvapoolne.meenutas veits tantsivat vanaisa.Aga anname andeks, sest ta laulis nagu muusikali peaosa laulma peab. Lemmikud olid Karel Tallermaa ja see nohikute liider- tüdruk, kellel olid rohelised kontsakingad.
Muidugi võiks viriseda, et liiga magus, lääge, intriigivaba...No a mida ameeriklastelt muud oodatagi! Sihtgruppi ma ka ilmselgelt ei kuulu.
aga Eesti noored on tubli töö teinud ja mis ma ikka ohin. Minge kui kahtlete. Ärge minge kui polnud plaaniski.
No comments:
Post a Comment