Mis ma loen

Sain augusti lõpul 30 ja selle lohutuseks sain kingituseks hunniku häid raamatuid pluss märkimisväärse summa eest raamatupoe kinkekaarte.

Hetkel lõpetan kõige kergemat neist, ehedat ja udupeent naistekat


Võrreldes Aunaste eelmise autobiograafilisega on see minu jaoks meeldivam ja köitvam. Aunaste võlub mu ära meisterliku enesekriitilise võrdlusvõime ning sellega, et daam oskab enda üle naerda. Isegi tema kapriisid tunduvad mulle kõik nii inimlikud kuna ta seletab need ausalt lahti ja põhjendab neid oma loogika järgi. Nii jätabki proua endast äärmiselt elutarga ning meeldiva inimese mulje. Ja noorusliku! Tema Vikerraadio saated meeldisid mulle ka väga. Millegipärast telesaated mind eriti ei köida - ehk peakski Aunaste hoopis kirjanik olema.

Edasi loen palju kiidetud Oksaneni läbi.



Ja nende vahele maiustan sellega:



Ülejäänud portsust uutest raamatutest kirjutan kui olen ülemised läbi närinud.

PS! kinkekaartide eest lunastasime põhiliselt ülikunne (lähi)ajalooraamatuid ;)


PPS! Väga ärritav on, kui loed raamatust mõne eriti hea ja laginal naerma ajava repliigi ning tahad seda siis kõrval teist raamatut lugeva kaaslasega jagada, aga välja kukub nii: "MIS???" , "Haha lahe, tahad ma loen sulle ühe repliigi" " EI, mul on lugemine pooleli!", "Urrrr..."
... ja siis 20 minuti pärast tuleb vastupidine situatsioon, ainult et tark ja tubli naine laseb raamatu rippu vastab: " Ok, loe..:)"