April 23, 2015

Rööprähklemine

Kui väikeseid lapsi kasvatavad koduperenaised on multitaskerid, siis väikeste lastega ja loomadega maal, majas elavad emad on minu arvates rööprähkluse kõrgem pilotaaž.

Minul ajab see sageli juhtme kokku.

 "Üks asi korraga"- soovitas mulle üks vanem ja targem proua hiljuti. Väga hea nõuanne, aga tähtsusejärjekorrastamine ja ühele tegevusele keskendumine vajab  tõsist harjutamist.

Ärkan hommikul ja püüan mõtteid koondada ning päeva plaaneerida: koristan täna vannitoa, viin pesu õue kuivama, sorteerin puhta pesu (ei triigi!  millal? uneajast?),  rühmitan Tuuliga mänguasju (puzzled karpidesse, nupud topsi, klotsid ühte ja nukunõud teise kasti, autod sahtlisse), kastan ja pikeerin taimed, käin Tuuliga õues (samal ajal koristan kanakuuti ja pügan veits idapoolset hekki (ei tea kas kunagi lõunapoolseni üldse jõutakse). Ideaalis peaks veel ülemise korruse põrandaid pesema ja tolmu võtma. Neli suud on vaja toita. Tuule tõttu on maja maha jahtunud, kaminat peab kütma.

Kahtlustan, et ma vannitoa koristamiseni täna ei jõuagi, sest elutuba ja kööki oli vaja koristada, alumise korruse mänguasjadest saime koos lapsega jagu, taimedest pikeerisin pooled. Õues on nii jõhker tuul, et nohustena jätan selle käigu vahele. Õnneks on pool päeva veel ees. Oi, näe nii kaua kui ma siin kirjutan, on sorteeritud mänguasjade karbid toa põrandale laiali  kummutatud. Kui plika lõunaunne jääb, siis koristan ära.

Aga minupuhul on kõige õudsam see, et kui ma midagi teen, sis satub mulle silma alla asju, mida ma tean, et peaks KA veel tegema. Ütleme ausalt, kui ma vaatan praegu toas ringi, siis ma näen igal meetril midagi, mis meenutab mulle midagi, mis tuleks ära teha.
Paigaldasin mõned kuud tagasi köögi seinale tahvli, et sinna kohe "porgand" kirjutada kui kokates ilmneb, et viimast juurikat hakin. Tegelikkuses kirjutan sinna aga  hoopis seda, mida oleks vaja teha. Ja ma piilun seda tahvlit sõrmede vahelt, sest ma tean, et kõike ei saa ja jõua kohe ja korraga. Alati saab muidugi lapi võta ning tahvli puhtaks nühkida.



Aga Tuuli sirgub ja saab varsti iseendaga hakkama. Ehk tuleb mulle appi ka kui ma teda hästi kasvatan. Lippangi nüüd teda kasvatama, sest ta läks vahepeal ülakorrusele ja on otsustanud sealt veel "mõned" mänguasjad alla tarida. 

Rööprähklemisest ja selle kahjulikkusest saab lugeda  Postimehe artiklist.

Siiralt teie potentsiaalse ajukahjustusega
Kaire




1 comment:

Anonymous said...

Kolmelapselise pere vanemana soovitan muuta sõna "pean" tähendust. Hobid ei ole "pean". Aga hekk ja aiamaa on hobid. Tolmu võtmine on hobi. Triikimine ei ole isegi hobi, see on pigem nagu halb harjumus :)