Valgus

siniheleroheline valgus... nõnda interpreteeris Tuuli nädalapäevad tagasi korduvalt.
Ma ei mäletagi kust ta seda kuulis, aga ma kahtlustan, et  mõnest voogesituskõlarist või  oli see TV?
Valgusega on mul oma teema. Ta meelib mulle ainult vajadusel.
Näiteks on meil päris suured katuseaknad, millel puuduvad rulood. Ja kevad-suvehommikutel ma lausa kiunun teki all suures valgusepõlguses. Tegelikult ma vahetasin isegi mõned korrad  talvel sunniviisiliselt Veiksiga voodipooled ära, sest täiskuu päris ausalt näris mu kolpa läbi katuseakna.

(Aa jaa osta endale ruloo, mida sa halad Kaire? Sorry dudes, üks katuseakna ruloo meie Rotodele maksab 100 euri, ma toidan famiiliat selle eest nädala. Kui rikkaks saan või prioriteedid paika, siis ostan.)


Valgus.

Õhtuti, peale kella 22 ei taha ma elutoas ka ühtegi lampi põlemas näha, piisab telerikumast. Teised ei saa sellest aru.  Aga mina heameelega lükkaks TV ka kinni. Vaatasin hiljuti 1 minuti terviseloengut, kus öeldi, et aju vajabki puhkuseks pimedust. Juu ma siis väsitan endaoma totaalselt ära 11 tunniga.

Ja mulle meeldivad tunnelid, alati kui tunnelist läbi sõidan, tunnen kuidas aju "puhkab" pimeduses.
Sellegipoolest armastan ma valgust ka. Aga ainult päeval!

Hõu! Ei maksa fotofoobiat diagnoosima hakata siin rahvatarkusest.

Ja Toad Näivad Hämaras Kordi Puhtamad!