Eelmisel Reedel mängis Rakveres, Kära Kantsis vana hea, lausa kaks dekaadi vana Tharaphita.
Väga vinge kontsert oli! Koju jõudsime nelja paiku, Tuuli magas Simo kaisus (see oli muide esimene kord, kui ma plika venna hoolde usaldasin ja veel nii, et ta minust ärkvele jäi). Eks ma seepärast põõnasin laupäeva hommikul tavapärasest kauem, kuni tädi Malle helistas ja maasikataimi pakkus. Ja Simo tegeles Tuuliga selle tavapärasest kauema aja, tubli!
Ja jumal tänatud, et Malle helistas! Sirutasin ennast sirgeks ja haarasin labida. Taimed tahavad ju kodu. Kraapisin enda seest kõik kohusetundlikkuse raasud kokku ja nüüd on meil mu esimene oma kätega rajatud maasikapeenar. Ja nagu tänuks kõige eest, sadas enamuse pühapäevast, nii et maasikataimed said oma peo :)
Vahepeal on olnud ikka päris hull aeg. Meil on nimelt ülemõistusekäivas eas plika.
KOHUTAV KAHENE!
Mul on õnneks FB-s tugigrupp, need on samal ajal sündinud laste emad, kellega saab kõigest rääkida. Ja see tõesti aitab!
Kopeerin siia oma mõnepäevataguse appikarje, aga võtke heaga teadmiseks, et peale mõningast jõudejuttu kadus ahastus nagu võluväel. Rääkimine aitab!
Siin ta on:
Appi. Mul on juhe koos!
Tuuli ainult jonnib ja karjub, sõna ei kuula, riidesse ei pane, rohtu ei võta, ei söö. Mul jooksevad kõrvad shita vett ja ma lihtsalt ei jaksa;(
Tahaks ta lihtalt kokku pakkida ja kappi, klaasi taha panna, et siis sealt tore ja armas laps välja võtta.
Proovisin mänguga lapsele köharohtu anda, siis hurjutasin, siis palusin, siis meelitasin, lõpuks peale poolt tundi auramist võtsin ta jõuga ligi ja toppisin lusika suhu. Tunnen ennast süüdi, kuigi ega ma talle haiget ei teinud, aga ikkagi on hale, et pidin jõudu kasutama.
Ometi PEAB ju rohtu võtma, ei ole valikut! Samuti nagu PEAB riidesse panema - ei saa palja peega pool päeva ringi joosta.. Hullumaja puhvet.
Nüüd on Tuuli kolm päeva lasteaias käinud ja jälle köhib. Sel nädalal rohkem ei vii. Kaua võib?
Kanad munevad, kiisud on jube armsad, eriti Ruudu, kes vastu mu jalgu end hõõrumas käib, Milo on närviline, aga saab hakkama!
Eelmisel reedel käisime Irjaga karulaugul, nii mõnus! Hakkisin sügavkülmiku pool sahtlit karulauku täis. Ülejäänud kasutasin kuni tänaseni värskelt. "Mis siin haiseb?" küsis Simo. Karulauk, Simo, karulauk - teismeliste lõhnatunnetus. Muide, eriti hea on karulaugu-munavõi, terve pere sööb ja kiidab.
Täna pealelõunal saabus laar männiistikuid, tuult ja külma trotsides istutasime Veiksoga umbes 200 taime. Tuulile rääkisin teel lasteaiast koju, et issi istutab mände. Tuulil oli kõht väga tühi ja ma küsisin, et ehk sul on maisikepikeste isu. Oligi. ja issil pidavat olema männi-isu, miks ta neid muidu istutab (loe: isutab ehks lapseloogika)
Täna siis sellised jutud, homme hoopis teised...
No comments:
Post a Comment