April 18, 2015

Suur ämber / Big fail

Jälle kanadest, siis Tuulist ja siis manalateest.

Hea lugeja kui sa nüüd juurdled endamisi, et milline jabur tähtsuseärjekord: kõigepealt pudulojused, siis laps ja alles siis kadunuke! Ütlen sulle ausalt et JAH, selline on minu mõjuspõhjuste jada.

Võtsime eelmisel pühapäeval 5 kana ja kuke. Mune langeb õnneks nagu tähti augustiööl :)

Tänaseks olen korjanud 19 muna.
Aga süües kasvab isu.

Seega lugesin Maalehest, et Kunda Turul on reedel noorkanade müük. Sõitsime Tuuliga kohale ja ma ostsin ÜHE noorkana. See kanamüügimees vaatas mind nagu totakat. mis mõttes ÜHE kana ostategi!
JA EKS MA OLENGI TOTAKAS, LOE EDASI!



Kuidas võib üks pidada ennast kodulinnupidajaks kui ta on ainult ühe linnukasvatusega seotud bakatöö läbi sirvinud?
A mis ma ikka halan, aina hullemaks läheb. 
Kanaaedikul on nii suure  auguga võrk, et see uustulnuk pani läbi silmuse kohe ajama.
Me Tuuliga püüdsime ta muidugi  kinni ja majutasime Milo puuri,
Tuuli pani talle nimeks "MUNE". Kuke ristis "TIGU"-ks
Lugesin linnufoorumist, et uustulnukad tuleb teiste sekka poetada õhtusel ajal kui nad juba tuduvad. Nii tegingi.
Täna hommikul tuli Simo vanaema Aili meile külla (mhmh, metsatöllu trummari ema)
Kõik oli üübervahva - jutustasime, sõime kooki ja jõime kohvi kuni  ühel hetkel hakkas õues tõmbleva Milo (taksilaadnetoode) klähvimine hellalt närvidele käima.
Saatsin Simo õue krantsi ära tooma ja siis oli päikseline päev pekkis.
Mu poeg jooksis tuppa, suured kaunid silmad pisaraist märjad, ise  vapustusest hullumas: 
"Seal on veri, seal on veri!"
Tormasin õue, aedikust väljas oli kana pea. Aediku sees aga jalgu siputav keha, mida teised kanad nokkisid.
Kutsusin isa.
Ise ei suutnud.
Vaene väike "Mune"!

Miloga oleme praegu tülis.


Pildil Tuuli kaks aastat tagasi

Tuuli oli kaks nädalat kodus haige ja ta ootas lasteaeda minemist vägaväga.
Esmaspäeva hommikul kui lõpuks minna lasti, riietas ennast vabatahtlikult, pesi hambad ja kõik muu.
Eile reedel, neli päeva hiljem on ivake jälle haige - turtsub ja köhib nonstop.

Mu vanatädi Saima lendas kaheteistkümnendal aprillil teispoolepilvi, kus teda juba ema-isa, õed ja vennad, ka minu emme ootab.
Mõnusat pidu Neile, koos väikse väet Munega (või lähevad linnud teise paradiisi?)

Õmblusmasinat oleks vaja hädasti, riided pudenevad seljast.



No comments: